Thursday, March 6, 2014

8 kl füüsika

Füüsika tunnis õppisime uut osa. Selleks oli Archimedese seadus. Saime teada ülestõukejõu valemi. Esimesel tunnil lahendasime valemi abil erinevaid ülesandeid. Teisel tunnil tegime katseid dünamomeetriga. Saime teada, et vees on keha raskus väiksem. Võisime katseid teha ka paarides.

Laura 
Surju Põhikooli 8.klass
16.veebruar

8 kl füüsika

Kuna täna, 05.02, jäi õp. Elel füüsika õpik maha, siis ei saanud me uut osa õppida ja olid väga mõnusad tunnid. Me keskendusime nendel tundidel rohkem geograafiale, kuna füüsika jaoks mõeldud dünamomeetrid olid  ka kuskile kadunud. Esimesel füüsika tunnil läksime me arvutiklassi, et suure ümarlaua taga Geopoli mängida. Geopolis üritasid mõned poisid sohki teha, aga nad ei suutnud isegi nii võita :D Tänu mängule teame palju rohkem riike ja riikide asukohti. Teiseltunnil olime ka arvutiklassis, aga mängisime individuaalselt siin blogis olevate linkide alt erinevaid mänge. Olid mõnusad ja lõõgastavad tunnid kogu selle õppimise vahele :)
 
Kerttu ja Eliisa
Surju Põhikooli 8.klass
5.veebruar 2014

8 kl geograafia

Kolmapäevases geograafia tunnis rääkisime kõrbetest. 
Sain teada ,et kõrbe pinnamood võib olla mägine või tasandikuline ning, et kõikide kõrbete ühine tunnus on see, et seal on kuiv.
Liivakõrbes on päevane õhutemperatuur +50 ning öösel langeb see miinuskraadidesse.
Kõrbes elavad loomad on näiteks: varaan ja kõrberebane. Kõrbetes on väga vähe taimi.
 
Eliisa
Surju Põhikooli 8.klass
5.märts 2014

Tuesday, February 11, 2014

9 kl bioloogia

Esmaspäevane bioloogia tund osutus 9c klassi õpilastele igati huvitavaks tunniks. Õppisime lähemalt tundma teemaga Kõrv on kuulmise- ja tasakaaluelund. Õpetaja Ele õpetas meile erinevaid katseid, mida saab kõrvaga teha. Hoidsime kõrvi kinni ning üritasime kuulata kaaslase juttu ning kuulata ka siis kui kõrvi liigutada sõrmedega seest poolt, et tekiks sahin. Kumba varjandiga on inimesel raske kuulata kaaslase juttu selgelt? Proovige kodus samuti mõlemad katsed läbi ning jõuate selgusele. Kõik teavad, et kõrvas asub ka trummikile, seega ei tohi sõrmi torkida liiga kaugele või millegi muuga torkida sügavale. Kui kõrvakile saab inimesel kahjustada tekib inimesel tasakaaluhäire või midagi muud tõsist. Õppisime tunnis veel tundma kõrva lähemalt ehk mis on täpsemalt väliskõrv, keskkõrv ning sisekõrv. Huvitav oli teada saada ka seda, et inimesel sisekõrvas asub tigu. Tegu ei ole kõrvas asuva loomaga vaid hoopis teekojaga sarnasest teost, mis kindlustab kuulmise. Keskkõrvast tulnud võnked levivad mööda tigu edasi ning liigutavad kuulmisrakkude karvakesi ja tekitavad sellega neis rakkudes närviimpulsse. Samuti saime teada, et peamine sisekõrva kahjustaja on müra. Tugev müra kahjustab sisekõrvas kuulmisrakkude karvakesi ja võib kahjustada ka kuulmisnärvi. Sageli noored inimesed kahjustavad oma sisekõrva valju muusikaga, mis tuleb kõrvaklappidest, kuid pidevalt kuulata seda valju müra võib see tõsiselt kahjustada sisekõrva. Saime bioloogia tunnist palju huvitavat teada ning jälle on üheksandikud mõne võrra targemad. 
 
 
Jana ja Elina 
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c kl

Sunday, February 2, 2014

8 kl geograafia

Mina ja Laura pidime see ja eelmine nädal täitma blogi.
20.01.14 Õppisime me parasvöötme kliimat, täiendasime vihikus olevat tabelit ja täitsime töölehte õpiku abiga.
24.01.14 Kuna pool klassi oli reisil, siis meid oli ainult 5. Sel tunnil me kordasime kõiki kliimavöötmeid, täitsime veel lõpu tabelist polaarvöötme kohta ja tegime kordava töölehega tööd.
27.01.14 Oli meil kliimavöötmete peale kahe lehekülje pikkune KT.

Kairi ja Laura
Pärnu Vanalinna Põhikooli 8a kl 
27.jaanuar 2014

8 kl geograafia

Kolmapäevases geograafia tunnis kordasime me kontrolltöö jaoks. Kontrolltöö teema oli polaarne vöönd.
Kontrolltööks kordamise ajal sain ma palju paremini selgeks, mis on Arktika ja Antarktika erinevused. Nt. Antarktikas on külmem kui Arktikas ja enamus sealseid loomi/taimi elavad vees, kuna vesi on palju soojem kui õhk. Arktika on natuke soojem ning seal võib suvel ka taimi kasvada. 
Kordasime ka tundrat ning tunnis sain ma selgeks, misasjad on pingod. Nimelt on pingo mägi, mis tekib tänu veele, mis külmudes paisub ning maapinda kergitab.
Neljapäeval tegime kontrolltöö, mis koosnes 26 faktist ja ring tuli ümber tõmmata 16 õigele. Mõned faktid olid päris naljakad ja seega oli neid lihtne välistada. Nt. Jääkarud on suvel näljas, sest nad pole kohastunud ilma lumeta pinnalt toitu otsima.
 
Gerli
Surju Põhikooli 8.klass
26.janauar 2014

Wednesday, January 22, 2014

9 kl füüsika

Eelmine füüsika tund oli 8.jaanuar. Esimese tunni ajal parandasime ja lugesime klassikaaslaste kaasuseid, mis said valmis eelmise veerandi lõpus ja mis tehti koduse elektriarvestuse kohta. Enamjaolt oli kõik õige. Huvitav oli uurida teiste töid ning avastada, mis vead endal olid. 
Teise tunni ajal jagasime klassi viieks grupiks ning pidime täitma töölehte koduse elektrisüsteemi kohta, mille eest saime hinde. Töölehe täitmise juures võisime kasutada kõiki materjale, sh internetti. Võisime käia mööda koolimaja ringi ja küsida teiste abi, v.a matemaatika õpetaja Tarmo oma, kuna ta on endine füüsika õpetaja. 

Krista
Surju Põhikooli 9.klass
15.jaanuar