Monday, September 30, 2013

8 kl füüsika

Väga huvitav oli. Esimese tunni ajal me käsitlesime sellist mõistet nagu VARI. Saime teada miks tekkib vari. Vari tekib kuna mingi asi on päikses valgusel ees. Mida lähemale tuleb asi, mis on ees päikese valgusel, seda suuremaks läheb vari. Poolvari: kaks väikest valguseallikat kujutavad suuremõõtmelise valgusallika äärmisi punkte(õpikust). Teine tund oli veel lõbusam ja huvitavam Tunni teema oli valguse murdumine ja parim osa läätsed. Saime teada uue tähise, mis on murdumisnurk ehk siis gamma. Läätsed: me võtsime iga üks endale läätse, kas siis kumer- või nõgusläätse. Need, kellel oli nõguslääts, said koolimaja põlema panna. Ei, tegelt said nad paberi põlema panna või siis Tannu moodi päeviku ära sulatada. Põlema sai paberi ainult Siim ja Gerli kärsatas ka seda veits. Aga Tanel oma päevikuga pani ikka võimsalt. Väga meeldiv tund oli, võiks korrata!  

Kerli ja Liisa
Surju Põhikooli 8.klass
30.september 2013

Sunday, September 29, 2013

9 kl geograafia

See õppenädal rääkisime tihedalt Eesti geoloogilisest ehitusest. Teisipäeval täitsime selle kohta arvutiklassis töölehte, kasutades virtuaalselt kaardilt Eesti maapõue 3D mudelit. Selle eest said kõik hinded. Sealt sai väga palju infot Eesti aluspõhja kihtide kohta nt. mis vanus, kui paks, millest koosneb jne. Uurisime ka natuke pinnamoodi ja saime proovida mängu, kus tuli õiged kohad üles leida. Üldiselt siis uurisime Eestit, selle pinnamoodi ja maa all olevaid aluspõhja kihte. Mulle jäi meelde, et Eesti oli vahepeal pikka aega lage maa, ja tean, kus suunas jääajal jää üle Eesti ala liikus. 
Teises geograafia tunnis me kordasime kontrolltööks, mis tuleb see teisipäev. Kirjutasime vihikusse nii palju asju, kui tahtsime näiteks eesti atlase lehekülgi, kus mingi kasulik info on. Kirjutasime ka üles õpiku leheküljed, kust leiab mingisuguseid mõisteid näiteks. Hea asi on see, et kontrolltöös võib kõiki abivahendeid kastutada. Tunnid olid töökad, kuid siiski huvitavad. Võiks veel natuke rohkem teha tööd erinevate vahenditega, et muuta tunnitööd veel huvitamaks.

Agor ja Janvel
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9b 
29.september 2013

9 kl bioloogia

Sellel nädalal õppisime, millest luud koosnevad ja millised on nende ühendused ning mis ülesanne on lihastel. Sellel nädalal sain teada, et kolju luud ühinevad kasvades ja muutuvad üheks, ning sain teada, et luude sees on kaks erinevat luuüdi: punane ja kollane. Punane luuüdi on vereloomeelund ja kollane sisaldab tagavara rasvu mida organism kasutab vajadusel energiaallikana. Sellepärast muutuvatki luud nõrgaks ja murduvad kui ei toitu korralikult.Lihastest sain teada, mis vahe on skeleti lihasel ja silelihasel. Skeleti lihased kinnituvad luudele ja moodustavad suure osa meie kehast. Silelihased aga ei väsi niikiiresti kui skeleti lihased. Tunnis näitasime skeleti veel peal erinevaid luid ja tegime harjutust mis näitab, et skeleti lihas väsib kiiremini kui mõni muu lihas.

Gregor
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9b
29.september 2013

Friday, September 27, 2013

8 kl geograafia

Kolmapäeval oli meil geograafias kontrolltöö maailmamere osa kohta. 
Tunni alguses võtsime atlased ja kordasime veel viimaste veekogude asukohti, et need hiljem kaardile õigesti märkida. 
Kontrolltöö oli suhteliselt lihtne. Oli vaja teada soolaseid veekogusid, teha õigeid valikuid, osata lugeda graafikut, teada veekogude asukohti.
Töö sai kõigil suhteliselt kiirelt tehtud ja hinded olid vist kõik positiivsed. 
Neljapäevases tunnis täitsime me kontuurkaarti. Saime võimaluse kontuurkaardil veekogude tundmise kaudu parandada kontrolltöö hinnet. Kõigepealt pidime märkima kontuurkaardi äärele kontrolltöö eest saadud punktisumma. Seejärel pidime kontuurkaardile märkima nii palju veekogusid, kui palju punkte oli meil puudu 21-st ehk maksimumpunktidest. Nt kui olid saanud kontrolltöös 19 punkti, pidid kaardile märkima vaid 2 veekogu. 
Kui olime piisavalt veekogusid kaardile märkinud, oli meie tund läbi. Nii et meie tund kestis neljapäeval vaid ca. 15 minutit, mis oli meie jaoks väga tore, sest saime palju varem koju :)

Gerli ja Laura
Surju Põhikooli 8.klass
27.September 2013

Thursday, September 26, 2013

Füüsika mängud õppimiseks

8.klass optika mõisted sõnarägastikus http://learningapps.org/watch?v=8kw1qzdj

8.klass liikumise mõisted sõnarägastikus http://learningapps.org/watch?v=5kgjsf2j

9.klass aatomi ehituse miljonimöng http://learningapps.org/display?v=sjrwmuj3

9.klass vooluringi mõisted sõnarägastikus http://learningapps.org/watch?v=57dioni2

9 kl bioloogia

Selle nädala esimesel tunnil oli koduseks ülesandeks leheküljel 17, küsimustele vastamine. Muidugi kontrollisime neid vastuseid klassis. Peale neid võtsime uue teema mille nimi oli "Luud ja nende ühendused" ja saime sellele vastavalt töölehed ja mille tegemine jäi pooleli. See jäi järgmiseks tunniks koduseks ülesandeks.
Kuna teisipäeval õpetaja Elet ei olnud, andis meile tundi õppealajuhataja Kaire. Meie tunnitööks oli vihikusse kirjutada endale huvitavaid fakte, lehekülgedelt 6-23 hallidest kastidest. 5-el esimesel, kes tööga valmis said, võeti vihikud ära (üks nendest olin mina, teisi ei mäleta) ja võisid koju ära minna (viimane tund oli).
Kodust ülesannet vaadake e-koolist.

Maria     
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c
22. sept. 2013       

7 kl geograafia

Sellel nädalal kordasime üle geograafilised koordinaadid ja tegime selle peale väikese tunnikontrolli. Küsimusi ei olnud palju. Kõik hinded olid positiivsed ehk 4-5.
Täna õppisime mandreid ja maailmajagusid. Mandreid on kokku kuus: Aafrika, Antarktika, Austraalia, Euraasia, Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika. Ja ka maailmajagusid on kokku kuus: Aafrika, Aasia, Ameerika, Antarktis, Austraalia ja Okeaania ning Euroopa.
Õpetaja tõi klassi maailma kaardi ja jagas tervele klassile lipikud laiali, kus olid kirjas kõik need 12 nime. Igaüks käis tahvli juures ja pani oma lipiku sinna, kus arvas olevat õige koht. Hiljem arutasime ja sättisime neid. Vahepeal ajas segadusse ka, kas Euroopa on manner või maailmajagu aga ka selle sai selgeks. See on siiski maailmajagu. Euraasia on üks suur manner, mille kaks suurt maailmajagu on Euroopa ja Aasia :)
Teema oli arusaadav ja tund oli väga lahe :)

Laura
Surju Põhikooli 7.klass
26.september 2013

Sunday, September 22, 2013

7 kl geograafia


See nädal me õppisime asimuuti ja me täitsime töölehte millel oli päris mitu ülesannet, nt pidime leidma õige suvila ühes ülesandes ja siis pidime kirjutama kuidas meie kellelegi seletaks kuidas sinna suvila juurde minna. Pidime kasutama teadmisi mõõtkava ja asimuudi kohta. Õppisime ka, kus maailma kaardil asub ekvaator ja nullmeridiaan. Ekvaator poolitab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks ja nullmeridiaan ida- ja läänepoolkeraks. Aivar jagas kõigile piletid, kuhu oli kirjutatud koha ja rea number, õpetaja tegi tahvlile teatrisaali ja igaüks pidi oma kohale tegema risti. Kui geograafilisi koordinaate määrama hakatakse, siis kõigepealt vaadatakse külje pealt laiuskraadid ja siis ülevalt pikkuskraadid. See on nagu teatris oma koha otsimine - kõigepealt otsid külje pealt õige rea ja seejärel koha sellest reast. 
Üldiselt on geograafia tunnid ikka lõbusad

Katariina
Surju Põhikool
22.september 2013

Saturday, September 21, 2013

Geograafia mängud õppimiseks

7.klass 

geograafilised koordinaadid http://www.purposegames.com/game/longitude-and-latitude-quiz
maailma mäestikud http://www.purposegames.com/game/maestikud-geograafia-7klass-quiz
Euroopa mäestikud http://www.purposegames.com/game/558
maailma kõrbed http://www.purposegames.com/game/korbed-geograafia-7klass-quiz
laamtektoonika http://www.purposegames.com/game/710
vulkaani ehitus http://www.purposegames.com/game/volcanoes-quiz
maavärina mõisted http://www.purposegames.com/game/maavarin-koostas-yury-gordeev-game

8.klass

ookeanid ja mered http://www.purposegames.com/game/110
Euroopa mered ja lahed http://www.purposegames.com/game/18f2a5c160
Euroopa jõed http://www.purposegames.com/game/hydrogeology-of-europe-quiz
Euroopa loodusgeograafia http://www.purposegames.com/game/arvestus-euroopa-quiz
maailma loodusgeograafia http://www.purposegames.com/game/world-physical-map-game
maailma jõed http://www.purposegames.com/game/rivers-of-the-world-quiz
maailma suuremate jõgede madalikud http://www.purposegames.com/game/109
Austraalia füüsiline kaart http://www.purposegames.com/game/australia-physical-map-quiz-quiz
Aafrika füüsiline kaart http://www.purposegames.com/game/982dd5e472 
Põhja-Ameerika http://www.purposegames.com/game/physical-north-america-quiz
Lõuna-Ameerika http://www.purposegames.com/game/1308

9.klass

Euroopa riigid http://www.purposegames.com/game/countries-europe-quiz
Eesti loodusgeograafia http://www.purposegames.com/game/511f2c19f4
Eesti geoloogia, virtuaalne maapõue kaart http://www.gi.ee/geomudel/geomudel.html

Friday, September 20, 2013

9 kl füüsika

See nädal kolmapäeval oli meil füüsikas 2 tundi. Kuna õpetaja Elet ennast ei olnud, asendas tunde direktor. Esimese tunni ajal kordasime kontrolltööks gruppide või paaridena ning jagasime omavahel informatsiooni. Teie tunni ajal tegimegi kontrolltöö, mis oli elektri (elektriväli-, jõud - ja laeng) kohta. Kõige raskemad olid töös mõisted, mida oli vaja lahti seletada. Lisaks küsiti kontrolltöös elektriseeritud kehade ja dielektrike kohta. Millised materjalid ja ained juhuvad elektrit ning millised mitte. Näiteks metall juhib, aga puit mitte. Samuti kuidas omavahel toimivad erinimeliste ja samanimeliste laengutega kehad.

Tööde tagasisidet ja hindeid kuuleme kolmapäeval õpetajalt.

Krista ja Maris
Surju Põhikooli 9.klass
20.september 2013

8 kl geograafia

Nii siis jälle meie. Me tegime töölehte soolsuse teemal, nagu nt mitu grammi soola on merevees 1liitri vee kohta. Siis me arutasime ja vaatasime, kas need vastused on õiged või ei ole ja miks on nii.
Siis KÕIGE PAREM ÕPS ELE mõtles meile ägeda mängu, välja mille nimi oli Kuldvillak (õp. Ele: tegelikult on see mäng ammu olemas :)). Seal oli 5 maailmamere teemat ja sealt sa järgmiselt punkte: 100, 200, 300, 400 ja 500, iga vastuse ette pidid ütlema "mis" või "kes", kui ei öelnud, siis ei saanud punkte ja siis sai teine meeskond vastata ja kui vastas õigesti, siis sai need punktid endale. Nagu on kombeks siis PROOD võidavad ja need oleme MEIE: Janely, Liisa, Laura ja Siim. Me saime 2900 punkti. Gerli, Kerttu, Eliisa, Kerli said 2700 ja Rene, Meelis ja Edward said kõige vähem. Ja siis me saime VIIED !!!
Jeiii. ;)

Janely ja Liisa
Surju Põhikooli 8.klass
20.september 2013

9 kl geograaafia

Sellel nädalal rääkisime tundides Eesti aluspõhjast. Kolmapäeval 18.09 olime geograafia tunni arvutis. Uurisime ja hakkasime kasutama uut ja huvitavat lehekülge www.gi.ee/geomudel. Täitsime selle abiga töölehti. 
Neljapäeval 19.09 rääkisime eelnevalt kasutatud arvutiprogrammist ja kirjutasime vihikusse mõisteid geoloogia ja täpsemalt aluspõhja teemal.

Kadri
Surju Põhikooli 9.klass
20.september 2013

Thursday, September 19, 2013

9 kl geograafia

Geo tundi alustas Ele jutuga, mida me õpime ja kus ja kuidas jne. Tunni algul viis läbi küsitluse, mida soovime õppeaasta jooksul saavutada ja mis on meie eesmärgid. Panime päevikutesse ka meeldetuletuse - EESMÄRK!
Rohkem eriti ei mäletagi mis 1. nädala tundides rääkisime ja tegime. Teise nädala tundides tegime tööd atlase ja kaardiga. Mulle tundus asi lihtne ja arusaadav, poolele klassile vägagi raske. Neljapäeval oli kontrolltöö, mis oli ka jumala lihtne. Rohkem polegi eriti midagi rääkida. Ele on jätkuvalt tsill ja lahe . :D 

Kirutasin mina Alex, 
Surju 9.klassist 
14.sepmeber 2013

7 kl geograafia

Meil olid elu esimesed geograafia tunnid. Need tunnid olid kõige lõbusamad ja huvitavamad tunnid, mis üldse meil seitsme aasta jooksul on olnud. Me rääkisime kõigepealt, mida me sellel aastal õpime.
Õppisime esimesena mõõtkava, õppisime, kuidas seda kasutada ja mile jaoks see üldse on. Mõõtkava on selle jaoks, et kui sul on vaja kaardi peal mõõta vahemaad, kui kaardil on nt miljon korda vähendatud tegelikku suurust. Toon ühe näite, 1 : 5000000, sealt võtad ära viis nulli ja siis saad teada, et 1 sentimeetrile vastab 50 kilomeetrit. Ele on selline õpetaja, kes seletab kõik teemad ilusti lahti. Kui sa midagi ei oska, siis ta tuleb ja seletab. Meil oli ka tunnikontroll. Kasutasime Eesti atlast. Järgmisena õppisime asimuuti. Selle teemaga jätkame järgmisel nädalal.

Anne-Belle
Surju Põhikooli 7. klass
14.september 2013

9 kl bioloogia

Selle nädala bioloogia tundides tegelesime luude teemal.
Teisipäevases tunnis alustasime naha töölehe kontrollimisega, mõnelt võeti tööleht ära, et seda hinnata ja Agor luges ette õigeid vastuseid kogu klassile. Sealt edasi me jätkasime 3. peatükiga ehk „Milline on luude koostis ja ehitus?“
Klass jaotati rühmadeks ning iga rühm pidi läbi lugema ühe alapealkirja ja seda pärast kogu klassile seletama, mis nende  et kodus tööd oleks vähem.
Koduse tööna oli neljapäevaks teha küsimustele vastamine ja seda vastasid suuliselt Elis ja Karel. Samal ajal selgitas õpetaja väheke pikemalt lahti vastuseid, mis nad ette lugesid. Peale koduse töö ette lugemist jätkasime luude teemaga järgmises peatükis: „Luud ja nende ühendused“. Sellega seoses vaatasime ka videot, kus üks noormees suutis oma liigeseid väänata nii, et kõik luud olid oma ühenduskohtadest lahti ja see võimaldas tal liikuda nagu selgrootu.
Leheküljel kakskümmend oleval joonisel kujutatud skeleti alusel vaatasime üle oma kehas paiknevad luud ja nende asukohad ning uurisime eraldi juurde ka selgroo joonist järgmisel leheküljel, rääkides ka sabakondist ja loomadel sabade tähtsusest ning inimeste evolutsioonist. Tunnis lahendasime töölehelt ülesande neli ja arutasime enne kella paar rida ka läbi. Ülejäänud jäi koduseks tööks.

Maris
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9.b
14.september 2013

5b kodukas

Esimesed kaks koolinädalat on läinud meeletu kiirusega. Tegelikult polegi me veel adunud, et kool käib juba täie hooga. Ikka on vee tunne nagu oleks esimesed koolipäevad. Kohe õppeaasta alguses plaanisime korraldada klassiõhtut. Selle jaoks olid osad õpilased vabatahtlikult nõus organiseerima erinevaid tegevusi. Tänaseks ei ole veel täpsemaid plaane, aga veerandi lõpu poole teeme selle klassiõhtu ära!

13 reedel valisime meie klassist 3 õpilast esindama meie klassi õpilasesinduses. Esimesena avaldas aktiivse ja tubli õpilasena soovi Kaur. Peale tema soovisid veel paljud kandideerida. Hääletasime. Tulemusena hakkavad meie klaassi õpilasesinduses esindama Kaur, Hendrik ja Kristina. Õpilasesindus (ÕE) koosolekud hakkavad toimuma teisipäeviti kell 15. Jääme lootma, et tulevastel ürituste korraldajatel jätkub jõudu neist aktiivselt osa võtta. 


13.september 2013
õp. Ele

5b loodusõpetus

VESI on meie õppeteema vähemalt 1.veerandi jooksul. Õppisime, et 97% Maal olevast veest on soolane, seega inimene seda kasutada ei saa. Ainult 3% on magevesi ja sellestki lõviosa on meile kättesaamatu, see peitub Antarktikas ja Arktikas. Artikaga oli seotud ka loodusringi tund - tähistasime maakeral polaarjooni ja märkisime jääkarude elupaiku. Hakkasime vaatama ka videosid jääkarude kohta, aga need jäid pooleli, jätkame järgmises loodusringi tunnis.
Aga veest edasi... Arutasime, milleks kõigeks inimene vett vajab, kui palju me tarbime ja kui palju vajab meie organism. Hämmastav, et ühe hamburgeri valmistamiseks kulub 2400 liitrit vett, keskmine eurooplane tarbib eneseteadmata ööpäevas umbes 300 liitrit vett. Paljude tegevuste juures saaksime tegelikult vett kokku hoida, säilitada nii enda elupaiku kui ka loodust.
Vett tähistatakse H2O. See tähendab, et vee molekul koosneb kahe elemendi aatomist - vesinik ja hapnik. H tähistab vesinikku ja neid aatomeid on kaks. O tähistab hapnikku ja seda aatomit on vee molekulis üks. Vees muide on ka hapnikku ja see satub sinna tänu veetaimedele.
Vesi on kolmes erinevas olekus:
  • jää ehk tahkis, alla 0 kraadi
  • vesi ehk vedelik, alates 0 kraadist
  • veeaur ehk gaas, igal temperatuuril

Olekutega seoses oli vaja meil selgeks õppida sellised mõisted nagu aurustumine, kondenseerumine, tahkumine, vedeldumine. Veel saime teada, miks rannas liiv ära ei lahustu, kuigi teetassis suhkur seda ju teeb.
Inimene saab vett ka toiduga. Loeme küll, et juur- ja puuviljad sisaldavad palju vett, aga ega me ise ei usu enne, kui pole järgi proovinud. Sandra, Hendrik ja Kaur aitasid läbi viia eksperimenti, mille käigus saame teada, kui palju on kartulis vett. Selleks kaalusime kartuli ja Sandra kirjutas algkaalu üles, see oli 124 grammi. Poisid riivisid kartuli peeneks ja panime selle massi klassi kapi otsa küpsetuspaberile kuivama. Peame seda pudi vahepeal torkima ja ümber keerama, et vesi saaks välja lennelda. See tähendab, et vee molekulid aurustuvad ja kartulis olnud vesi muutub veeauruks. Kui riivitud kartulipudi on täielikult kuivaks kuivanud, kaalume selle üle ja saamegi teada, palju vett siis tegelikult kartulis on.

14.september 2013
õp. Ele

8 kl geograafia

8. klassid alustavad oma õpinguid veeteemal. Täpsemalt kogu maakera veestik. Esimene osa on maailmameri. Kordasime üle ilmakaared, mis suvega meelest läinud, ookeanid, mis kaardil kõik sassis ning soolase ja magevee osakaalu meie planeedil. Õppisime kaardi põhjal suuremaid meresid ja lahtesid, teame, mis on ääremeri, sisemeri ja saartevaheline meri. Oskame selgitada, miks mõnes veekogus on soolsus kõrgem ja teises pea olematu. Saime teada, et maailmamere keskmine soolsus on umbes 35 , mis tähendab, et kui võtaksime liitri puhast vett ja segaksime sinna 35 grammi soola, siis saaksime ookeanivee soolsuse. Surnumeres on soolsus eriti kõrge. Et saada aimu sellest, kui soolane on seal vesi, peaksime liitri veega segama lausa 300 grammi soola. Umbes sama palju paneb ema hakkliha kaste sisse, pea pool kilo. Estonia spa's on Surnumere bassein, milles ulpides saab tunda, kuidas on Surnumeres ujuda. Aga ettevaatust - seal on vanusepiirang, vänge sool võib osutuda kahjulikuks, kui hooletult sulistada.
Õppisime, et merevee soolsus ja temperatuur on omavahel seotud. Saime teada ka huvitava asja, et kuigi lõuna- ja põhjapoolusel on liustikud, on põhjapoolusel ehk Arktikas maailmamere vesi kõige magedam. Mäletad, miks?
Kontuurkaart on meil nüüd peaagu selge, soolsuse ja temperatuuri skaalat oskame ka kaardilt lugeda ning vee kasutuse ja tegeliku vajaduse kohta oskame rääkida küll ja veel.

Õp. Ele
13.september 2013

7 kl geograaafia

Lõpuks said ka Vanalinna mehed kokkuvõtte tehtud :)
Esimesel nädalal esimeses tunnis me õppisime, millist kaarti tuleb kasutada, et õigeid andmeid saaks. Me õppisime mis on: üldgegraafiline, temaatiline ja poliitiline kaart.
Teisel tunnil me õppisime, miks on kaardil mõõtkava ja kuidas seda kasutada. Me saime teada, mis on võrdlusmõõtkava, joonmõõtkava ja arvmõõtkava.
Me õppisime veel, mis on asimuut. Asimuut on kraad põhjasuuna ja otsitava objekti vahel. 
Seda kõike me õppisime esimesel nädalal.

Rasmus ja Alan
Pärnu Vanalinna Põhikool 7.b 
19.september 2013

Monday, September 16, 2013

8 kl Füüsika

Jumala põnev tund oli :) Õpetaja kirjutas tahvlile number 8 ja ta küsis kas me näeme seda enda kohalt ja me nägime, aga kui õpetaja kutsus Kerttu tahvli kõrvale siis tema sealt seda ei näinud. Nii, mida me siis teada saime? Saime seda teada, et päikesevalgus langeb otse meie õpsi laua peale ja sealt peegeldub edasi. Nii siis valgusvihud on järgmised: hajuv valgusvihk, paralleelnevalgus vihk ja koonduv valgusvihk. Ja me tegime vihikusse neid vihke. Ja langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga! Kuna meil oli kaks tundi siis esimene tund me õppisime ja teine tund me jälle õpisime ning tunni lõpus me tegime peegeldumise peale töö. Jee ma sain selle töö 4 , aga Liisa põhimõtteliselt ei jaganud seda teemat kohe ära ja ei jõudnud ära teha ja sellepärast saigi 3. Ja siis kõik olid jumala prood, ISEGI Meelis sai 5 ja Tanel ja Rene ja Siim ja Laura ja Gerli ja Kerttu ja üle jäänud said nelja peale Liisa.
Aga jah, seda oli päris põnev kirjutada. :)

Liisa ja Janely
Surju Põhikooli 8.klass
13.september 2013

Ele kooliblogi

Selle blogi ainete õpetaja on Ele ja selle blogi sisu loovad õpilased ise. Eelnevalt kokkulepitud ajakava alusel kirjutavad õpilased kokkuvõtteid nädala ainetundidest. Eesmärke selleks tegevuseks on 3.
1) Need, kes on puudunud, saavad sisukate kirjutiste puhul ülevaate sellest, mida teised on tunnis teinud.
2) Õpilased, kes tekste kirjutavad, kordavad teemad nii ka ise uuesti läbi.
3) Vanemad, kes soovivad rohkem infot, kui konkreetne ja napisõnaline e-kool annab, saavad selle blogi kaudu samuti infot sellest, mida õpilased tundidest räägivad ja oma sõnadega annavad edasi teadmisi, mida õppisid.

Tahtejõulist kooliaasta jätku!
Õp. Ele