8 kl füüsika

Kolmapäeval oli meil füüsika direktoriga. Õppisime mehaanilist liikumist ning selle kujutamist graafikul. Lugesime õpikust teksti ja tegime siis ülesandeid vihikusse. Valem oli meile varasemalt tuttav, aga siiski läksid vahepeal erinevad osad vahetusse.

Kõige keerulisem jätkuvalt on teisendamine. Tänu sellele läksid alguses mõned ülesanded valesti, aga hiljem koos ülevaadates said vead parandatud.

Vahepeal ei saanud me mitte midagi aru, aga siis ise ülesandeid tehes saime aru, kuidas üks või teine asi sinna tekib.

Liikumise kujutamine graafikul enam nii raske ei olnud . Tuli vaid endale selgeks teha, kui suured vahed tuleb graafikul võtta ja kuidas täpselt sinna joon teha.

Gerli
Surju Põhikooli 8.klass
28.november 2013

9 kl bioloogia

Eelmine nädal olime toidu ja toitainete juures. Õppisime, et inimene ei saa elada ilma toiduta eriti kaua. Toiduainete koostisosad on toitained. On olemas taimsed ja loomsed toiduained. Inimesel on elamiseks vaja kõige rohkem valke, süsivesikuid, rasvu ja vett. Muidugi ka mineraalaineid nagu näiteks: kaltsium, fosfor, raud, kloor ja magneesium mis on hädavajalik südame, seedimise ja lihaste tööks.

Järgmine peatükk oli tervislik toitumine ehk normaalne söömine. Mulle andis see peatükk teadmise, et ainult taimetoitu ei ole tervislik süüa, kuna sa ei saa sealt piisavalt toitaineid ja rasvu ei saa üldse, mida on inimesel väga vaja. Muidugi sain teada, kuidas arvutada kehamassi indeksit.

Joonas

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c

25.november 2013

8 kl geograafia

Esmaspäev: Esmaspäeval tuletasime tunni alguses meelde, mis meil eelmise tunni videost meelde oli jäänud. Näiteks kui üks naine sõitis autoga mööda ekvaatorit ja siis oli tal kiiruseks umbes 1600 km/h, sest seal liigub maa kõige kiiremini. Siis vaatasime filmi edasi ja saime uut ja huvitavat teada. Näiteks seda, et korallidel on kirjas aastad. Neil on iga aasta kohta üks joon ja nende joonte vahel on veel 365 joont iga päeva kohta. Vanasid koralle uurides on välja tulnud, et kunagi olid aastad lühemad.

Reede: Reedel tuli välja, et enamus õpilastest olid kduse töölehe üksteise pealt maha teinud. Seejärel rääkisime atmosfäärist. Saime teada,et atmosfäärist kõige suurema osa moodustab lämmastik, lausa 78%. Teisel kohal on hapnik 21%. Atmosfäär on hõre gaasiline keskkond. Atmosfääril on kihiline ehitus. Saime teada ka, et hapnik on mürgine reaktiivne gaas. Räkisime erinevate gaaside tekkest ja tähtsusest. Näiteks hapnik tekib roheliste taimede fotosünteesil ja tähtis on ta hingamiseks ja põlemiseks. Tutvusime ka osooniga ja metaaniga. Metaan ajas paljusid natuke naerma.

Birgit ja Aneth

Pärnu Vanalinna Põhikooli 8b

24.november 2013

9 kl geograafia

Sellel nädalal (18.10-22.10) on olnud kaks geograafia tundi (neljapäeval ja reedel). Need kaks tundi on olnud väga sisukad ja huvitavad.

Neljapäeval õppisime siseveekogudest: pinnaveekogu, põhjaveekogu, veebilanss, lang ja langus. Kirjutasime ka vihikusse konspekti.

Reedel õppisime me, kuidas arvutada langu ja langust. Saime teada, kuidas eristada erinevate piirkondade jõgesid. Õppisime vahet tegema kosel, joal ja kärestikul. Tunni lõpus tegime tunnikontrolli tunnis õpitu peale.

Mulle meeldisid selle nädala geograafia tunnid, kuna need olid põnevad ning ma sain uusi teadmisi.

Mairin

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c

24.november 2013

Loeng energiasäästmise kohta

22.novembril käis meie koolis loenguid pidamas Andres Haas. Loengu teemaks oli säästmine. Esimesena seostub säästmine rahaga. See pole eesmärk omaette, kuid säästes energiat säästad siiski ka raha. Loeng toimus 5b ja 7a klassidele.

5b tunnis valitses ebatavaline rahu ja vaikus, ilmselt uudishimust ja uuest õpetajast klassi ees. Juttu tehti energiast, kust see tuleb ja miks on seda vaja säästa. Küsimusele „mis on säästmine?“ tuli vastuseks „kokkuhoid“, kuid see pole päris see. Saime teada, et säästmine on kasutamine vajaduse piires. Me ei pea istuma õhtuti pimeduses ega jätma üht pesukorda vahele, kuid võiksime olla piisavalt mõistlikud, et kustutada tuli ära, kui toast lahkume ning keerata kraan kinni, kui vett enam ei vaja. Et teema oleks ka isiklikult äratuntav, siis mindi tõesti üle rahale. Saime teada, et umbes 60 % kommunaalkuludest moodustab küte, saime teada, kuidas peab tube tuulutama nii, et kütet ei raiska ja samas õhk oleks värske ning oskame seletada, miks tekivad mõnede majade räästastesse jääpurikad, mille esinemine viitab kütteprobleemidele.

Pärast teoreetilist teekonda kaevandusest meie kodudeni tuli juttu veest. Kas teie teadsite, et pudelivett ostes kulutate liitri vee kohta 350 korda rohkem raha, kui kraanivett juues? Ja kraanivesi on ka tervislikum. Meie ei teadnud. Me tegime arvestuse muide Säästuveega. Selle uudise ja ka muude arvestuste juures oli klassis näha Gerdi suuri silmi ning Andrease ja Randeli imestusest ammuli suid. Loengut kuulnud õpilased võiksid nüüd oma vanemaid mingis mõttes elama õpetada neile rääkides, et nirisev WC pott röövib kuus keskmiselt 36 eurot ja kohvivett keetes tuleks kannu panna täpselt nii palju vett, kui tassi mahub.

Loengu alguses palus Andres Haas õpilastel kellaajal silma peal hoida, et ta ajast üle ei läheks. Loeng oli nii kaasahaarav ja mõtteid täis, et õpilastel ununes isegi aeg. 5b loodusringi tundides oleme algust teinud keskkonna säästmisega ja see loeng hõlmas endas mitut teemat, mille võrra õpilased said targemaks: kommunaalarvete kujunemine, elektrijaamade töö, soojustrasside funktsioon, põlevkivikaevandused (maa-alused ja maapealsed), taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, vee kasutamine ja muidugi enda rahakott – kasuta ressursse mõistlikkuse piirides ning tee endale ja vanematele sellega teene – raha jääb rohkem alles ja tarkade inimestena hoiame nii ka loodust!

__________________________________

Meie klassi mainet tõstsid õpilased vastates nii asjalikult, et mina oma tundides ei ole varem seda sellisel kujul näinud. Eriti suured kiitused Eerikule, keda Andres Haas pidas teadmiste alusel vääriliseks ise loengut pidama. Peale Eeriku olid väga tublid veel Kaur Rasmus, Eke-Martin, Magnus, Joosep, Aleks ja Meree. Sain täna hommikul meie klassi üle suurt uhkust tunda, meil on väga targad ja arukad õpilased! Parim viis nädalavahetust alustada. 

õp. Ele

22.november 2013

9 kl bioloogia

Eelmisel nädalal jäi meil üks bioloogia tund ära, selle asemel pidime tegema iseseisvat tööd immuunsüsteemi kohta. Koduseks tööks oli e-koolis 13 küsimust millele pidi iga õpilane vastama ja esitama selle kas vihikus, paberil või saatma õpetajale mailile. Enamus meie klassist seda nõuet ei täitnud.

Esmaspäeva bioloogia tunnis oli meil teemaks: toitumishäired, mida põhjustavad madal enesehinnang, stress, masendus ja muud närvilised ja ebameeldivust pakkuvad probleemid, mis ei pruugi olla seotud tervisega. Anoreksia ja buliimia on mõlemad toitumisega seotud haigused, mis tavaliselt tekivad teismeeas ja lõppevad tihti surmaga. Tihti heidetakse inimestele ette, et ta on paks ja rõve, et umbes hakka trenni tegema, vaata peeglisse kui jube sa välja näed, öeldes neid sõnu ei mõtle 80 % nende ütlejatest kordagi sellele, mis võib olla selle tüseduse taga, mis võib olla ravimatu ja inimene peab seda taluma terve elu. Sellised asjad põhjustavad suurt ebamugavust ja pinget, et sa pead kõike seda viha ja mõnitust endas taluma ja tunned tihti, et ainus väljapääs sellest on surm või enesetapp. Inimesed kellele seda etteheidetakse hakkavad mõtlema ja otsima viisi kuidas oma tüsedusest väheneda ning hakkavad ennast näljutama ja pidama raskeid dieete, kuid kui see pole professionaali poolt määratud, see ei toimi. Paljud noored neiud, kes pole üldse paksud, arvavad, et nad võiks ikka mitu kilo alla võtta ja hakatakse ka end mõtlematult näljutama. Mingiks hetkeks on asi nii kaugele arenenud, et sellest väljatulemine on võimatu. Alati kui tahad inimesele midagi halba öelda, mõtle see oma peas 3 korda läbi ja kujuta ette, mida see inimene tunneb, kui sa kavatsed talle seda öelda ja mõtle, mida ta võib selle tagajärjel endaga ette võtta. 

Videod nende haiguste kohta:

http://www.youtube.com/watch?v=WcJsMXFRQYk

http://www.youtube.com/watch?v=sz-nPMTXduo

Info haiguste kohta:

http://www.toitumine.ee/buliimia/

http://www.toitumine.ee/anoreksia-2/

Järgmise tunni teemaks oli meil „Tervislik toitumine ehk normaalne söömine“. Tunni alguses tegime vihikusse endale tabeli, kuhu kandsime 3 puntki: valgud, rasvad ja süsivesikud ning õpetaja andis 5 minutit, et tabelisse kirjutada toiduained, mis siis sisaldavad rohkes koguses rasva, süsivesikuid ja valke. Tunni jooksul tegelesime ka kilokaloritega: arvutasime välja, palju vajab iga inimene keskmiselt kilokaloreid ning vett ööpäevas. Selle aja jooksul tegime ära oma eilse/üleeilse või tavalise päevase toidukava, mida me sööme ning kandsime selle sektordiagrammile, kus olid kõik toduaineterühmad. 

Tunnis saime teada palju huvitavat ja nüüd oskame arvutada, palju vajab igaüks oma kaalule ja vanusele ööpäevas vett ja kilokaloreid.


Karl-Heinrich
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9.c kl
15.november 2013

7 kl geograafia

Meil on nädalas kaks geograafia tundi. Esmaspäeval ja neljapäeval. 
Esmaspäeval me vaatasime kivide teketest slide show'si ja videosid ning tegime vihikusse kivimitest skeemi.
Neljapäeval tegime kivimite kohta tunnikontrolli, kirjutasime vihikusse ülesandeid, õppisime kuidas kivimid tekivad ja uurisime erinevaid kivimi sorte, mis olid kastide sees. Kokku oli klassides laudadel 6 kastitäit erinevaid kivimeid, mida uurida saime.
Sellel nädalal õppisime, et kivimid jagunevad kolmeks rühmaks - tardkivimiteks näiteks graniit, settekivimiteks näiteks paekivi ja moondekivimiteks näiteks gneiss.
Saime uut teada seda, et kivimitest moonduvad uued kivimid, mis on teise nimetuse ja värviga, neid nimetatakse moondekivimiteks. 

Kristi ja Elise-Lee 
Pärnu Vanalinna Põhikooli 7.b kl
15.november 2013

8 kl geograafia

5. novembri tunnis me uurisime graafikuid mis olid seotud temperatuuri ja sademetega - kliimadiagramme. Geograafia õpikus ei olnud just eriti head selgitust vastava osa kohta, aga õpetaja rääkis üksasjalikult sellest meile ja meie kirjutasime tähtsamad asjad vihikusse. Teises tunnipooles saime teada, mis on mandriline ja mereline kliima ning tegime ka selle osa peale töö. Töö eest saime oma esimesed punktid punkti tabelisse. Meil on sel veerandil punktide arvestus, mitte hinded. Kogutud punktid näitavad, mitu % veerandi töödest oleme ära teinud ja nii saame teada oma veerandihinde. Tunni lõpus andis õpetaja koju töölehe, mis oli sammuti merelise ja mandrilise kliima osa peale ja see jäi kodus lõpetada järgmiseks tunniks.

 

Egert ja Albert

Pärnu Vanalinna Põhikooli 8.a 

14.november 2013

7 kl geograafia

05.11
Ma sain teada palju uut laamade ja laava kohta.
Teada sain ma, et vulkaanid tekivad laamade põrkumisel ja laava purskab maakoore liikumise tagajärjel. Mängisime neid mänge ja harjutasime nende mängudega kontrolltööks.
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2497/edit
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2500/edit
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2503/edit
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2539/edit
http://www.purposegames.com/game/710
http://www.purposegames.com/game/volcanoes-quiz
http://www.purposegames.com/game/maavarin-koostas-yury-gordeev-game

Need mängud on väga õpetlikud ja nendest sai väga hästi korrata reedeseks kontrolltööks.

08.11

Tegime kontrolltööd laamtektoonika kohta. Kontrolltöös küsiti laamade liikumise kohta ja vulkaanide tekke kohta. Veel vastasime küsimustele, mis mulle kõige rohkem meeldis.

Kuldar
Pärnu Vanalinna Põhikooli 7.a kl
15.november 2013

8 kl geograafia

Kolmapäeval saime geograafia tunni alguses kätte oma eelmisel tunnil tehtud tunnikontrollid. Tunnikontroll oli kliimadiagrammi peale. 

Peale seda, kui õpetaja oli vead ära seletanud ja tööd kätte jaganud, hakkasime õppima aastaaegade vaheldumist. Õpetaja rääkis meile natuke sellest ja siis vaatasime videot.

Video oli inglise keeles, aga enam-vähem kõik said vist aru, kuidas see kõik toimib.

Saime teada, et kui Antarktikas on polaarpäev, siis Arktikas on polaaröö ja vastupidi. Samuti saime ka teada, et lõuna- ja põhjapöörijooned on nendel kohtadel, kus nad on, seepärast, et just selles vahemikus on päike teatud aegadel seniidis e. paistab 90 kraadise nurga all.

Neljapäeval kontrollisime tunni alguses kodutööd, mis oli põhimõtteliselt kogu klassil valesti tehtud, sest kõik vaatasid numbreid vastupidises järjekorras :) Kõik said aru, et olid vaadanud numbreid valesti, aga ainult Tanel oli see, kes ei tahtnud aru saada. Õpetaja pidi talle seda vähemalt 5 korda (kui mitte rohkem) seletama.

Peale seda õppisime, kuidas valgus maakeral neeldub ja peegeldub. Kuna see on meil füüsikas õpitud, vaatasime jooniseid, kui palju valgust neeldub maapinnal ja kui palju peegeldab. Üritasime ka ära arvata, kust peegeldab rohkem valgust. Näiteks kas rohkem peegeldab valgust maismaa või maailmameri?

Geograafia tund oli lahe, nagu tavaliselt kõik Ele tunnid :)

 

Gerli ja Janely

Surju Põhikooli 8.klass

15.november 2013

5.b loodusringi teema - varjupaiga loomade aitamine

Pärnu Vanalinna Põhikoolis on kujunenud traditsiooniks varjupaiga loomade abistamine. Seni on sellega tegelenud 9.a klass ja nad jätkavad veel seegi aasta, aga kuna nemad lõpetavad kevadel kooli, siis annavad nad teatepulga üle meie klassile. Loodusringi tundides oleme tegelenud sellega, kuidas teha kodutute loomade probleem koolis nähtavaks ja teatada, et külmaks ja üksildust soosivaks talveks oodatakse annetusi, mis aitaksid kutsudel-kiisudel kõleda aastaaja soojemalt üle elada. Selleks on 5.b õpilased valmistanud teated, kuhu joonistati ja kleebiti loomade pilte, juurde kirjutati, millist abi varjupaiga loomad vajavad.

Täna esimese tunni ajal käisid 5.b õpilased kõikides II korruse klassides ja ka all eelmise klassijuhataja õp. Reeda klassis, et panna teated klasside seintele. Enne koolimaja peale minekut tegime pildid joonistustest-kirjutistest ning nende autoritest.

õp. Ele
15.november 2013

8 kl füüsika

Eelmisel nädalal saime teada, et valguse spektri mõiste võttis kasutusele Isaac Newton 1666.aastal. Esimese tunni ajal rääkisime ja õppisime värvustest ja valgusest. Saime teada, er prisma abil saab tekitada spektri. Looduses näeme spektrit vikerkaarena, milles me näeme 7 värvi, kuid tegelikult on seal värve miljoneid. Kui valgus läheb läbi klaasi prisma peale, siis murdub sealt läbi neid erinevaid värve. Ja veel õppisime valgusfiltrist, millega valgust filtreerida, nt punane klaas laseb läbi punase valguse ja sinine sinise valguse. Teise tunni ajal tegime värviliste klaasidega salatekste ja vaatasime läbi nende valgust. Tegime ka tunnikontrolli, milles oli 5 küsimust. Üks oli värvitabel, kus pidime kirjutama, mis värvi pind peegeldab mingit värvi valgust ja millist värvi valgus selles neeldub. Saime teada, et poes tunduvad riided teistsugused, kui õues, kuna ainult õues on looduslik valgus ja selles näeme värve õigesti. 

Rene ja Siim
Surju Põhikooli 8 klass
6.november 2013

8 kl geograafia

Sellel nädalal õppisime päikese valguse ja soojuse langemist Maale ehk kuidas muutuvad aastaajad ja millal toimuvad pööripäevad ja mida need üldse tähendavad. Minu arusaama järgi tähendavad need seda, kui tervele Maale paistab samapalju valgust ehk päike on ekvaatori suhtes seniidis, vähemalt nii on sügisese ja kevadise pööripäeva ajal, mida nimetatakse ka võrdsuspäevadeks. Vaatasime ka üht videot, mis rääkis, kuidas Maa tiirleb ümber päikese ja kuidas see meid mõjutab. Teise tunni lõpus täitsime töölehte õpitu kohta. Mina õppisin sellest tunnist seda, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. (NALI: hahaha)

Taavi
Pärnu Vanalinna Põhikooli 8.a klass
13.november 2013

7 kl geograafia

Sel nädalal õppisime geograafias kuidas vulkaanid  purskavad, laamade liikumist ja tsunaamide tekkimist. Esimese geograafia tunni ajal täitsime töövihikut ja õpetaja rääkis lähemalt vulkaanidest ja laamadest. Teise tunni ajal õpetaja näitas meile vidoesid tsunaamidest, maavärinatest ja õpetaja rääkis veel juurde ka! Need olid huvitavad tunnid ja õpilased kuulasid hoolega.

Reelika ja Sirli

Surju Põhikooli 7.klass

9.november 2013

7 kl geograafia

29.10.2013

Tunni teema oli maavärinad ja vulkaanid

Õppisime miks tekib maavärin ja miks vulkaan purskab.

Kordasime ka laamade liikumisi.

Uurisime millega mõõdetakse maavärina tugevust.

Palju uusi teadmisi Islandi kohta.

 

01.11.2013

Tunnis kordasime KT-ks: vulkaanid, maavärinad, Islandi saar ja laamad

Uue asjana saime teada mis on geiser.

 

05.11.2013

Tunni tegime arvuti klassis mängides.

Mängisime erinevaid geograafia mänge kus tuli ära arvata kus üks või teine asi asub.

http://www.purposegames.com/game/710

http://www.purposegames.com/game/volcanoes-quiz

http://www.purposegames.com/game/maavarin-koostas-yury-gordeev-game

Lahendasime ka veebipõhiseid ülesandeid:

https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2497/edit

https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2500/edit

https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2503/edit

https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2539/edit

Kenneth

Pärnu Vanalinna Põhikooli 7.a

5.november 2013

 

9 kl bioloogia

Teisipäeva hommikul käisime kogu klassiga Pärnu Haigla EMO-s ehk erakorralise meditsiini osakonnas. Seal tuli meiega pärast pooletunnist ootamist rääkima osakonna juhataja, kes näitas meile haiglast pilte, filmi ja tutvustas haiglat. Kokku töötab seal üle 1000 inimese.

Esimesena liikusime suurde koridori, kus oli ka teisi arste ning põrandal pikk punane triip. Arst rääkis, et see on selleks, et haiged teaksid, kuhu edasi minna. Edasi läksime ruumi, kus oli palju voodeid ja valvelaud. Valvelauas olid kaamerad, millest jälgiti haigla tegevust. Sinna tulevad ka haiged kas ise või kiirabiautoga. Kiirabiautoga tuuakse sinna need, kes on väga kriitilises seisus. Nägime veel sidumis-, õmblus- ja traumatuba ning nakkushaiguste ruumi. Arst näitas meile ka suurt ruumi, kuhu sõidavad kiirabiautod sisse koos haigetega.

Nägime seal ka inimest, kes oli pikali voodis. Kui küsiti mis tal viga, siis arst seletas, et nad ei tohi haigete kohta informatsiooni avaldada ilma nende nõusolekuta.

Neljapäevases bioloogia tunnis me kordasime kontrolltööks ja mõõtsime 1 minuti jooksul enda pulssi. Peale seda said osad õpilased teha hinde peale internetis ülesandeid.

Grete

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9b 

4.november 2013

Pildid: õp. Ele

7 kl geograafia

Sellel nädalal toimus ainult üks geograafia tund, kuna vahepeal oli elektrikatkestus ja kooli ei toimunud. Me läksime sel tunnil arvutiklassi ja õpetaja näitas meile slaidi teemal Planeet Maa. Saime teada, kui palju laamasid on ja mis juhtub nende liikumisel. Veel saime teada, mis on magma ja laava. Nägime pilte Maa sisemusest ja teame nüüd, millest see koosneb. Õpetaja pidi meile näitama tunni lõpus mõnda videot vulkaani purskamisest, aga tund sai ennem läbi. Igatahes minul oli huvitav kuulata, sest see on minu jaoks huvitav teema.

Birgit
Surju Põhikooli 7.klass
3.november 2013