Ole oma kehas õnnelik - 9c bioloogia töö 1.

Ole oma kehas õnnelik

Pärnu Vanalinna Pk 9c klass

Karoliine, Chrystal, Marten, Karl, Joosep

Ma arvan, et ei ole ühtegi inimest maailmas, kes oleks oma kehaga 100% rahul kogu aeg. Meil kõikidel on nö „musti päevi“ kus kõik läheb lihtsalt valesti ja iga asi tundub hullem, kui see tegelikult on.  See on normaalne. Inimeste tuju muutub paremaks ja kõik tundub positiivne jälle. Kahjuks ei ole kõik nii kerge. Vahepeal võib enda ja oma keha vihkamine süveneda ja muutuda koguni söömishäireks. Kaks kõige tuntumat söömishäiret on buliimia ja anoreksia.

Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on kontrollimatu. Söömissööstule järgneb tavaliselt häbitunne ja hirm minna paksuks. Sööstuna söömist võidakse kasutada selleks, et toime tulla tugevate tunnetega nagu viha, meeleolu langus, kurbus, pinge.

Anoreksia algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit, mis on alla 17-ne.

Üks levinuim väärarvamus on, et inimesed valivad ise söömishäirete all kannatamise tee. Mitmed inimesed julgevad sõna võtta millegi sellise kohta, mida inimesed ise kontrollida ei saa. Ennast põhjendatakse  enamasti nii: „Ma ei saa aru miks inimestel on vaja ennast näljutada? Ainuke põhjus miks söömishäired tekivad on sellepärast, et inimesed on laisad ja ajavad endale iga päevaselt rämpsu näost sisse.“  Muidugi ei vasta see kibestunud inimeste poolt välja mõeldud teooria paika. Inimesed ei vali endale ise söömishäiret. Söömishäire ei ole haigus, millesse inimene nakatub, kuna ta on laisk ja ei viitsi käsi pesta. Söömishäire on häire, mida inimene ei saa ise kontrollida. Söömishäire süvenemiseks on mitu erinevat tegurit.

Esiteks võib see olla kinni geneetikas. Teadlased on leidnud kromosoone inimeste DNA’s mis soodustavad söömishäire teket.

Teiseks (samamoodi nagu teiste vaimsete häiretega, näiteks depressioon) ei pruugi inimese ajus olevad kemikaalid olla tasakaalus, mis võivad ka söömishäire teket soodustada.

Kolmandaks on söömishäirete tekkeks  suur mõju inimese psühholoogial. Madal enesehinnang, depressioon, perfektsionism-  soodustavad kõik söömishäirete teket.

Neljandaks põhjuseks on inimest ümbritsev keskkond. Perekonna probleemid, tegevused mis pööravad tähelepanu inimese füüsilisele vormile(jooksmine, võimlemine, aeroobika jne), kiusamine ja narrimine – kõik on söömishäirete tekkimise üheks põhiliseks põhjuseks.

Viiendaks põhjuseks võib lugeda kultuuri ja meedia. Pidevalt näidatakse telekast saateid, kus kõik tegelased on saledad. Eesti supermodelli saates öeldakse niigi piitspeenikesele tüdrukule, et ta peab kaalust alla võtma. Internetis on erinevatel saitidel reklaamid, mis õhutavad igasuguseid imedieete ja kaalulangetamist. Üleüldse promotakse ebarealistlike kehakujude ideaalsust ning proovitakse selgeks teha, et kui sa teatud moodi välja ei näe pole sul üldse mingit põhjust elada.

Teine väärarvamus, mis on väga palju levinud on see, et see pikaajaline ja eluohtlik häire kimbutab ainuld tüdrukuid. Loomulikult on see vale. Nagu iga teinegi vaimnehäire esinevad söömishäired nii tüdrukutel kui poistel. Kuna söömishäireid ja nende ohtlikkust  kajastatakse niigi harva meedias võib see inimesed segadusse ajada ja panna nad arvama, et ainult neiud tunnevad oma keha pärast häbi.

Söömishäirete ennetamiseks kui sellisest häirest ülesaamiseks on kõigeolulisem toetus. Igal tingimusel tuleb olla oma sõbra, tuttava, võibolla isegi vihavaenlase kõrval... Me keegi ei taha kellegile halba ja selleks tuleb toetada ja pakkuda tuge. Kuid toetamine ja haletsemine on kaks eri asja, ärgem seda unusta. Haletsemine võib tekitada veelgi suuremaid draamasid: lõikumine, anoreksia, enesetapp.

Ma olen palju näinud kuidas inimesed vihkavad oma keha ning näljutavad ennast. Mina arvan, et toit on liiga hea asi, et seda raisata. Inimene peab olema õnnelik selles kehas mis on talle antud. Aga kui inimene ei ole õnnelik, siis tuleb vaeva näha. Kõvasti trenni teha, õieti toituda ning vältida stressi. Inimesed peaksid kontrollima ennast. Kõigil on võimalus saada ilus keha. Sõna ''ilus'' saab vaadata mitme nurga alt. Mõnele on ilus see mis teistele ei meeldi ning vastupidi. Inimesed ei tohiks tähele panna, mida teised neile ütlevad ja tarbima liha ja köögivilju mõlemat, et saada kätte vajalikud vitamiinid ning toitained. Ainult köögiviljade söömine ning näljutamine ei ole tervislik ja võib su kiiresti mulda viia.

Vältimaks buliimia ja anoreksia ohtu, tuleb süüa mõõdukalt ja tunda end hästi just nii nagu sa oled. Väga hea oleks, kui inimene kes tahab olla heas füüsilises vormis ja, et ta tunneks end vaimselt hästi, võiks endale koostada või lasta teha endale sobiv toidukava ja treening plaan, millest ta lähtub. Sport ja õige toitumine tagavad sulle hea suurepärase vaimse tunde, sa ei ole väsinud, ei tunne ebamugavust ja ei häbene end teiste ees kui sa tunned ennast oma kehas mugavalt ja eneskindlalt. Tihti peale on olukordi kus inimesed ei suuda järgida oma toitumise ja treening plaane ja ala tihti kipuvad nad magusa ja rämpsu kallale, seda võib endale maksimum 2 korda nädalas luba, kuid mitte rohkem. Toitumiskavad peaksid rohkesti sisaldama valgurikkaid ning juur- ja puuvilja tooteid. Süüa võiks päevas keskmiselt 4-5 korda, siis töötab keha regulaarselt ja ei tunne nälga. Treenida tuleks ka end vähemalt 2 korda nädalas ja korralikult. Kui järgida neid meetodeid ei peaks inimene tundma ennast ebamugava ja ülekaalukana.

Kindlasti aitab söömishäireid vältida, kui me kaotame ära igasugused haiglaslikud põhimõtted, millest alatihti püütakse kinni hoida. Kas tüse olemine on tõesti kõige hullem asi, mis inimene saab olla? „Ükskõik see kasvatamatus ja ebaviisakalt käitumine. Jumala eest, et inimene paks ei ole.“ Millegi pärast lähtuvad inimesed sellisest põhimõttest. Ma arvan, et me peaksime pöörama rohkem tähelepanu sellele, mis inimese sees on mitte väljas. Samuti peaks hakkama ka meedias kajastama rohkem erinevaid kehakujusid ja neid positiivsest valgusest näitama.

Kokkuvõtteks ütlekski,  et söömishäiretega võitlemine on üks pikk, kurnav ja eluohtlik tee, millest kahjuks kõik inimesed ei tulegi välja. Ainuke võimalus,  mis aitab 100% söömishäireid vältida on iseennast armastada just sellisena nagu sa oled. Kui sina või keegi sinu tuttavatest kannatab mõne söömishäire all, siis palun otsige abi ja olge paranemisel neile toeks, sest jagatud mure on alati pool murest. Olge õnnelikud!