9 kl füüsika

Eelmine füüsika tund oli 8.jaanuar. Esimese tunni ajal parandasime ja lugesime klassikaaslaste kaasuseid, mis said valmis eelmise veerandi lõpus ja mis tehti koduse elektriarvestuse kohta. Enamjaolt oli kõik õige. Huvitav oli uurida teiste töid ning avastada, mis vead endal olid. 
Teise tunni ajal jagasime klassi viieks grupiks ning pidime täitma töölehte koduse elektrisüsteemi kohta, mille eest saime hinde. Töölehe täitmise juures võisime kasutada kõiki materjale, sh internetti. Võisime käia mööda koolimaja ringi ja küsida teiste abi, v.a matemaatika õpetaja Tarmo oma, kuna ta on endine füüsika õpetaja. 

Krista
Surju Põhikooli 9.klass
15.jaanuar

8 kl füüsika

Esimesel tunnil kordasime KT'ks. Kontrolltöö teemaks oli jõud ja rõhk. Kordamiseks tegime erinevaid ülesandeid vihikusse ja kirjutasime tahvli peale veel valemid abiks.

Mina sain teada jõu ja rõhu valemi, kuidas neid korrektselt välja kirjutada ja lahendada.

Teine tund tegime KT. Pidime lahendama mitmeid erinevaid ülesandeid ja tooma näiteid rõhu kohta.

 

Laura
Surju Põhikooli 8.klass
22.jaanuar 2014

9 kl geograafia

Neljapäeval oli meil geograafia tund. Tunni algul avastasin, et mul oli mingi tunnikontroll tegemata. Kordasin Euroopa kaarti ja tegin tunnikontrolli ära ja sain 5. Tunnikontroll tehtud hakkasime tegelema tunnis rahvastikuga. Lugesime läbi erinevad lõigud rahvastiku, iivete ning sisse- ja väljarände kohta. Asjad loetud kirjutas Ele tahvlile mõisted, milleks olid:

 rahvastik- ühe riigi territooriumil elavate inimeste hulk

 demograafia- rahvastikuteadus

 migratsioon- ränne

 

Rääkisime need mõisted lahti ja rääkisime iivest, miks tõuseb, miks langeb ning miks paljud inimesed välja rändavad.

Järgmine tund oli meil reedel. Sellel tunnil kordasime eelmise tunni õpitud ja võtsime edasi uue teema, milleks oli rahvastikupüramiid. Uurisime õpikust püramiid ning Ele rääkis nende kohta ja tegi meile selgeks, kuidas seda lugeda. Tund läks suhteliselt kiirelt ja rääkisime isikukoodidest, et kuidas neid tehakse ning kuidas nendelt välja lugeda sünniaastat, kuupäeva ja kuud. Esimene number on meestel paaritu ja tüdrukutel paaris. Järgmised kaks numbrit on sünniaasta, järgmised kaks on kuu ja järgmised kuupäev. Isikukoodi teemaga tund lõpeski.

 

Karl-Heinrich

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c kl

17.jaanuar 2014

9 kl bioloogia

Esmaspäevases bioloogia tunnis oli meil teemaks "Sisenõrenäärmed eritavad hormoone". Tunnis käsitlesime teemasid ja lugesime ning õpetaja Ele seletas asjadele juurde, täpsustas ja tegi meile paremini selgemaks. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ja selle kaudu ka talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ja nad on väga aktiivsed. Põhilised inimese sisenõrenäärmed mis toodavad hormoone on näiteks: 

  ajuripats- juhib koos närvidega sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib kasvuhormooni

  kõrvalkilpnäärmed- reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalikud luukoe normaalseks arenguks

  neerupealised- kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks.

  sugunäärmed- vastavalt soole, nt mehel habeme kasvamine, naistel rindade kasvu

Teema läbi võetud, andis Ele meile küsimused millele tunni lõpuks vastama pidime. Teatud õpilastelt korjas ta vihikud ära ja seal hulgas oli ka minu oma, mille eest ta mulle 5 pani :) 

Järgmine tund oli meil teisipäeval, seal me midagi uut ei võtnud, vaid vaatasime eelmises tunnis õpitud ja loetud kohti ning arutasime omavahel läbi küsimused, mis olid õiged vastused ja mis valed. Põhiline teema mida arutasime tunni keskel oli "melatoniin". Melatoniin on aine mida toodab inimese organismis olev käbikeha, mis on sisenõrenääre. Õhtul hakkab inimesel melatoniini tase suurenema ja see põhjustab unisust ja inimene uinub. Kõige suurem melatoniini tase on imikutel, kuna nad uinuvad hästi ja sellepärast ongi melatoniini tase neil kõrgel. Kõige madalam melatoniini tase on aga vanadel inimestel, sellepärast nad ongi juba hommikul kella 6-st üleval ja kolistavad.

 Tunnilõpu poole olid peatüki all küsimused, ning me jagunesime rühmadeks. Ülesanne oli mõelda plaan, kuidas teha uurimustöö une kohta ning iga rühm pakkus oma variandi.

 Siis helises kell ja tund oligi läbi...

Karl-Heinrich
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c kl
17.jaanuar 2014

8 kl geograafia

Nädala esimesel tunnil vaatasime slaide soojusvööndite ja kliimavöötmete kohta ja tegime vihikusse märkmeid. Õpetaja seletas tahvlil uuesti üle, kuidas diagramme lugeda. Me panimepaika kontrolltöö ajad ja tegime töölehte. Teisel tunnil arutasime, kuhu läheme tasuta õppeprogrammile. Otsustasime minna GPS-iga orienteeruma ning planetaariumisse tähistaevast uurima. Meil oli tunnis ka 9.kl Kahro, kes vahest käib meie tundides oma teadmisi värskendamas. Õppisime ekvatoriaalset kliimavöödet, tegime tööd õpikuga ja täitsime töölehte, mida me päris valmis ei saanud ja lõpetame järgmisel tunnil.

Karl-Kristjan ja Martin
Pärnu Vanalinna Põhikooli 8b kl
13.jaanuar 2014

9 kl bioloogia

Teisipäevasel tunnil saime 3. veerandi kordamiseks töölehed, mida võisime täita ka õpiku abil. Selle tunni jooksul pidid kõik ära täitma lehe esimese poole ning tunni lõpus kontrollisime vastused kõik koos üle. Esimese poolega saime üle korrata taimede ja loomade sarnasused ning erinevused, vastasime diagrammi abil küsimustele, tegime graafiku abil kolm järeldust treeningu mõjust treenitud ja treenimata inimesele ning vastasime teksti abil kehakaalu küsimustele.

Reedesel tunnil täitsime töölehe teist poolt, kus saime korrata elundkonnad, roomajate ja imetajate erinevused, ainete sisaldused veres ja uriinis ning vastasime tabeli abil vere ringlemise küsimuste kohta. Tunni lõpus pidid mõned õpilased töölehe õpetajale ära andma.

Sellel nädalal ma midagi uut juurde ei õppinud, pigem tuletasin palju meelde.

Kristina

Pärnu Vanalinna Põhikool 9c kl

12. jaanuar 2014

9 kl geograafia

Tere teile ka meie poolt. Oleme 9c klassi õpilased Elina ja Jana. Meie ülesanne on tutvustada teile meie selle nädala geograafia tunde. See oli peale mõnusat vaheaega meie esimene geograafia tund. Ele luges meile ette lünkteksti ning meie pidime pärast neid lünke täitma. Abiks oli meil muidugi Maailma Atlas ja geograafia õpik, seega ei olnud see raske ülesanne. Teemaks oli Euroopa loodus. Näiteks pidime leidma kus asub Euroopa kõige põhja-, lõuna-, ida- ja läänepoolseim punkt. Või siis kus riikides on kõige enam okasmetsi ja lähistroopilisi metsi. Kas teie teadsite seda, et Euroopa suurim järv on Laadoga ning see asub Venemaal? Aga vot meie ei teadnud seda. Meie arust oli tund põnev, sest saime tutvuda Euroopa piiripunktide, loodusvööndide ja veekogudega ning selliseid harjutusi võiks tihedamini olla.

Teises tunnis hakkasime täitma kontuurkaarti Euroopa saarte, mäestike ja veekogudega. Tunni lõpus jõudsid osad selle kohta ka tunnikontrolli ära teha, teised teevad seda järgmisel tunnil.

 

Jana ja Elina

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c kl

10. jaanuar 2014

8 kl geograafia - parem hilja, kui mitte kunagi

Tere ka minu poolt! Olen 8b klassi õpilane Keily-Merilyn ning minu ülesanne on teiele rääkida sellest nädalast (9.12-13.12) geograafia tunnis. Alustan esmaspäevaga.

 Esmaspäeval hakkasime õppima uut osa kliimavöötmetest. Tegime erinevaid ülesandeid ning pärast pidime tegema lühikokkuvõtte. Lühikokkuvõtet tegime nii, et vaatasime atlasest erinevate linnade kliimadiagramme ning pidime lühidalt kirjeldama palju sajab ning mis kliima on. Kõik said sellega hakkama. Äkitselt helises töömeeleolus kell ja tund saigi läbi.

 Reedel oli meil teine geograafia tund. (Samal päeval oli ka minu sünnipäev) Sinna ei pidanud osad meie klassist tulema, kuna veerandi hinne oli juba kindel viis. Seal hulgas mind ei olnud ning läksin ühte töölehte parandama. Veerandi hinnet ma küll veel ei tea, aga olen kindel et läks mul ja ka teistel parandajatel hästi ja edukalt. 

 Minu poolt teile toredat detsembri jätku :)

Keily-Merilyn

Pärnu Vanalinna Põhikool 8b

13.detsember 2013

8 kl füüsika

Sel kolmapäeval, 8.ndal jaanuaril, oli meil esimene füüsika tund pärast vaheaega. Enamus esimesest tunnist oli teooria, s.t õpetaja rääkis meile jõust ja mehhaanikast. Kuigi enamus ei olnud õieti veel üles ärganudki, läks esimene tund väga hästi ja kõik said teemast aru. Saime teada, et on olemas erinevaid jõude - tõmbejõud, hõõrdejõud, tõukejõud, raskusjõud, elastsusjõud. Ka õppisime jõu valemit - F = m x g (ehk jõud võrdub mass korda Maa gravitatsioon (9,8 N/kg). Saime teada, et mehhaanika pole vaid tehnika ja "poistevärk", vaid mehhaanika on kõikjal meie ümber.

 

Esimese tunni lõpus ja teises tunnis lahendasime ülesandeid enne õpitud jõu valemi järgi. Segadust tekitas üks raskem ülesanne, kus tuli leida lennuki kaalu vahe maapinnal olles (ehk kui gravitatsioonijõud on 9,8 N/kg) ja kui lennuk on 2000 km kõrgusel maapinnast (ehk kui gravitatsioonijõud on 9,7 N/kg). Kui 4 õpilast sai vahetunnis õige vastuse kätte, siis pärast tahvlile tehes õige vastus kätte ei tulnud. Õpetajal ja õpilastel jooksis vahepeal aju kokku, aga saime lõpuks siiski vastuse kätte. Seejärel tegime natuke kergemaid ülesandeid ja teise tunni lõpus tegime tunnikontrolli, mis enamikul (kui mitte kõigil) hästi läks. Olid toredad tunnid ning mõnus sisseelamine füüsikalainele.

 

Kerttu ja Eliisa 

Surju Põhikooli 8.klass

8.jaanuar 2014