Aga veest edasi... Arutasime, milleks kõigeks inimene vett vajab, kui palju me tarbime ja kui palju vajab meie organism. Hämmastav, et ühe hamburgeri valmistamiseks kulub 2400 liitrit vett, keskmine eurooplane tarbib eneseteadmata ööpäevas umbes 300 liitrit vett. Paljude tegevuste juures saaksime tegelikult vett kokku hoida, säilitada nii enda elupaiku kui ka loodust.
Vett tähistatakse H2O. See tähendab, et vee molekul koosneb kahe elemendi aatomist - vesinik ja hapnik. H tähistab vesinikku ja neid aatomeid on kaks. O tähistab hapnikku ja seda aatomit on vee molekulis üks. Vees muide on ka hapnikku ja see satub sinna tänu veetaimedele.
Vesi on kolmes erinevas olekus:
- jää ehk tahkis, alla 0 kraadi
- vesi ehk vedelik, alates 0 kraadist
- veeaur ehk gaas, igal temperatuuril
Olekutega seoses oli vaja meil selgeks õppida sellised mõisted nagu aurustumine, kondenseerumine, tahkumine, vedeldumine. Veel saime teada, miks rannas liiv ära ei lahustu, kuigi teetassis suhkur seda ju teeb.
Inimene saab vett ka toiduga. Loeme küll, et juur- ja puuviljad sisaldavad palju vett, aga ega me ise ei usu enne, kui pole järgi proovinud. Sandra, Hendrik ja Kaur aitasid läbi viia eksperimenti, mille käigus saame teada, kui palju on kartulis vett. Selleks kaalusime kartuli ja Sandra kirjutas algkaalu üles, see oli 124 grammi. Poisid riivisid kartuli peeneks ja panime selle massi klassi kapi otsa küpsetuspaberile kuivama. Peame seda pudi vahepeal torkima ja ümber keerama, et vesi saaks välja lennelda. See tähendab, et vee molekulid aurustuvad ja kartulis olnud vesi muutub veeauruks. Kui riivitud kartulipudi on täielikult kuivaks kuivanud, kaalume selle üle ja saamegi teada, palju vett siis tegelikult kartulis on.
14.september 2013
õp. Ele
No comments:
Post a Comment