8. klassid alustavad oma õpinguid veeteemal. Täpsemalt kogu maakera veestik. Esimene osa on maailmameri. Kordasime üle ilmakaared, mis suvega meelest läinud, ookeanid, mis kaardil kõik sassis ning soolase ja magevee osakaalu meie planeedil. Õppisime kaardi põhjal suuremaid meresid ja lahtesid, teame, mis on ääremeri, sisemeri ja saartevaheline meri. Oskame selgitada, miks mõnes veekogus on soolsus kõrgem ja teises pea olematu. Saime teada, et maailmamere keskmine soolsus on umbes 35 , mis tähendab, et kui võtaksime liitri puhast vett ja segaksime sinna 35 grammi soola, siis saaksime ookeanivee soolsuse. Surnumeres on soolsus eriti kõrge. Et saada aimu sellest, kui soolane on seal vesi, peaksime liitri veega segama lausa 300 grammi soola. Umbes sama palju paneb ema hakkliha kaste sisse, pea pool kilo. Estonia spa's on Surnumere bassein, milles ulpides saab tunda, kuidas on Surnumeres ujuda. Aga ettevaatust - seal on vanusepiirang, vänge sool võib osutuda kahjulikuks, kui hooletult sulistada.
Õppisime, et merevee soolsus ja temperatuur on omavahel seotud. Saime teada ka huvitava asja, et kuigi lõuna- ja põhjapoolusel on liustikud, on põhjapoolusel ehk Arktikas maailmamere vesi kõige magedam. Mäletad, miks?
Kontuurkaart on meil nüüd peaagu selge, soolsuse ja temperatuuri skaalat oskame ka kaardilt lugeda ning vee kasutuse ja tegeliku vajaduse kohta oskame rääkida küll ja veel.
Õp. Ele
13.september 2013
No comments:
Post a Comment