Aleks tõi ema tehtud ilusa ja maitsva tordi, millel ilutses kreemine "5 B", Kristiina ema saatis tütrega kaasa kaks kaussi värsket näksimist ja kõik tõid üht-teist nii, et kõigil oli midagi süüa ja palju asju jäi ka esmaspäevaseks tunniks krõbistada. Loviisa tuli koos oma sõbrannaga, kes teda Pärnusse külastama tuli. Mina võtsin kaasa oma 4.klassis käiva tütre, kes sai Mereega sõbrannadeks. Loviisa võttis kaasa ka popcorni tegemise masina, milles valminud popcornid läksid nagu soojad saiad. Kahju, et osad said väga vähe aega klassiõhtul olla, aga loodame, et see vähene aeg oli lõbus.
Mida me tegime? Kui õpetaja kl 17 kooli jõudis, olid mehed juba klassis lauad ja toolid lükanud nii, et meil oli ruumi ja ilm. Klassiukse peale oli pandud silt ürituse kohta: "5b klassiõhtu". Söögid-joogid olid juba laudade peal ja igaüks sai endale mugava koha sisse seada. Meie noormehed said sel õhtul eirata koolis jooksmise reeglit ja elasid end välja koridoris võidu joostes ja "slaidides". Loodan, et emad ei pahanda tolmuste pükste pärast.
Kaur Rasmus, kes on klassi poolt saanud natuke lühemas vormis hüüdnimeks Kaupo, valmistas ette viktoriini. Üllatavalt palju vastuseid teati! Targad õpilased meil. Meeskondades pidi olema nii poisse kui tüdrukuid - väga hea taktika klassi ühtsuse kaasaaitamiseks. Joosep oli meil peamine DJ. Kõige julgem tantsulõvi oli Andreas. Teda ei häirinud üldse see, mis muusika tuleb või kas keegi peale tema ka tantsib või mitte. Mingil ajal oli juba terve klass vastavas meeleolus ja kõik tantsisid Gangnam Style'i.
Õhtu pimedamaks muutumisel kustutasime tuled, panime muusika vaikseks ja hakkasime rääkima õudusjutte. Et veelgi hirmsam oleks, otsustasid õpilased minna telefonide valguse abil kooli pööningule (kus meie tee sai otsa lukus ukse taga) ja pimedatesse koridoridesse, ise sealjuures võikaid kommentaare lisades. Olime kõik koos ega jätnud kedagi üksi. Nüüd võin tunnistada, et mina kartsin vist kõige rohkem, aga näitlemine tuli vist hästi välja. Aga võib-olla ka mitte, kuna mingil hetkel võttis Meree mul käest kinni ja julgustas mind.
Kui olime tagasi klassis, panime tuled põlema, muusika mängima ja jälle oli helgem olla. Kui osad õpilased hakkasid koju minema, siis saadeti kõiki uksest välja, et lahkujad ei peaks hirmu tundma ja üksi minema. Väga kokkuhoidev seltskond, nii armas. Mingi hetk hakkasime mängima pudelimängu "tõde või tegu". Küsimused olid lihtsad, kedagi moraalselt ei piinatud, teod olid ka täitsa malbed. Näiteks pidi Kristiina tegema 2 kätekõverust, millega ta ilma probleemideta hakkama sai, mõned pidid jooma oma joogi lõpuni või tegema WC-s tahvlilapi märjaks.
Endiselt saadeti kooliuksest välja neid, kellele järgi tuldi või kes omapäi koju hakkasid liikuma. Kausid ja kandikud võtsin mina oma koju, et need pestuna esmaspäeval kooli tagasi tuua. Lahkujad said taskutesse kaasa komme ja tordist võeti ka nii palju kaasa, kui kellelgi võimalik oli. Viimastest joogitilkadest segati kokteile, mille peale rohkem öögiti, kui nauditi. Aga ega inimene muidu ei õpi, kui ise järgi ei proovi. Viimane lahkuja oli Kristin, kelle me tütrega koolihoovi saatsime. Jäime kõledas koolimajas klassi koristama, et esmaspäevaseks koolipäevaks oleks see jälle valmis õpilasteks, kes viisakalt laua taga istudes teadmisi koguvad.
No comments:
Post a Comment