Loeng energiasäästmise kohta

22.novembril käis meie koolis loenguid pidamas Andres Haas. Loengu teemaks oli säästmine. Esimesena seostub säästmine rahaga. See pole eesmärk omaette, kuid säästes energiat säästad siiski ka raha. Loeng toimus 5b ja 7a klassidele.

5b tunnis valitses ebatavaline rahu ja vaikus, ilmselt uudishimust ja uuest õpetajast klassi ees. Juttu tehti energiast, kust see tuleb ja miks on seda vaja säästa. Küsimusele „mis on säästmine?“ tuli vastuseks „kokkuhoid“, kuid see pole päris see. Saime teada, et säästmine on kasutamine vajaduse piires. Me ei pea istuma õhtuti pimeduses ega jätma üht pesukorda vahele, kuid võiksime olla piisavalt mõistlikud, et kustutada tuli ära, kui toast lahkume ning keerata kraan kinni, kui vett enam ei vaja. Et teema oleks ka isiklikult äratuntav, siis mindi tõesti üle rahale. Saime teada, et umbes 60 % kommunaalkuludest moodustab küte, saime teada, kuidas peab tube tuulutama nii, et kütet ei raiska ja samas õhk oleks värske ning oskame seletada, miks tekivad mõnede majade räästastesse jääpurikad, mille esinemine viitab kütteprobleemidele.

Pärast teoreetilist teekonda kaevandusest meie kodudeni tuli juttu veest. Kas teie teadsite, et pudelivett ostes kulutate liitri vee kohta 350 korda rohkem raha, kui kraanivett juues? Ja kraanivesi on ka tervislikum. Meie ei teadnud. Me tegime arvestuse muide Säästuveega. Selle uudise ja ka muude arvestuste juures oli klassis näha Gerdi suuri silmi ning Andrease ja Randeli imestusest ammuli suid. Loengut kuulnud õpilased võiksid nüüd oma vanemaid mingis mõttes elama õpetada neile rääkides, et nirisev WC pott röövib kuus keskmiselt 36 eurot ja kohvivett keetes tuleks kannu panna täpselt nii palju vett, kui tassi mahub.

Loengu alguses palus Andres Haas õpilastel kellaajal silma peal hoida, et ta ajast üle ei läheks. Loeng oli nii kaasahaarav ja mõtteid täis, et õpilastel ununes isegi aeg. 5b loodusringi tundides oleme algust teinud keskkonna säästmisega ja see loeng hõlmas endas mitut teemat, mille võrra õpilased said targemaks: kommunaalarvete kujunemine, elektrijaamade töö, soojustrasside funktsioon, põlevkivikaevandused (maa-alused ja maapealsed), taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, vee kasutamine ja muidugi enda rahakott – kasuta ressursse mõistlikkuse piirides ning tee endale ja vanematele sellega teene – raha jääb rohkem alles ja tarkade inimestena hoiame nii ka loodust!

__________________________________

Meie klassi mainet tõstsid õpilased vastates nii asjalikult, et mina oma tundides ei ole varem seda sellisel kujul näinud. Eriti suured kiitused Eerikule, keda Andres Haas pidas teadmiste alusel vääriliseks ise loengut pidama. Peale Eeriku olid väga tublid veel Kaur Rasmus, Eke-Martin, Magnus, Joosep, Aleks ja Meree. Sain täna hommikul meie klassi üle suurt uhkust tunda, meil on väga targad ja arukad õpilased! Parim viis nädalavahetust alustada. 

õp. Ele

22.november 2013