Loeng energiasäästmise kohta

22.novembril käis meie koolis loenguid pidamas Andres Haas. Loengu teemaks oli säästmine. Esimesena seostub säästmine rahaga. See pole eesmärk omaette, kuid säästes energiat säästad siiski ka raha. Loeng toimus 5b ja 7a klassidele.

5b tunnis valitses ebatavaline rahu ja vaikus, ilmselt uudishimust ja uuest õpetajast klassi ees. Juttu tehti energiast, kust see tuleb ja miks on seda vaja säästa. Küsimusele „mis on säästmine?“ tuli vastuseks „kokkuhoid“, kuid see pole päris see. Saime teada, et säästmine on kasutamine vajaduse piires. Me ei pea istuma õhtuti pimeduses ega jätma üht pesukorda vahele, kuid võiksime olla piisavalt mõistlikud, et kustutada tuli ära, kui toast lahkume ning keerata kraan kinni, kui vett enam ei vaja. Et teema oleks ka isiklikult äratuntav, siis mindi tõesti üle rahale. Saime teada, et umbes 60 % kommunaalkuludest moodustab küte, saime teada, kuidas peab tube tuulutama nii, et kütet ei raiska ja samas õhk oleks värske ning oskame seletada, miks tekivad mõnede majade räästastesse jääpurikad, mille esinemine viitab kütteprobleemidele.

Pärast teoreetilist teekonda kaevandusest meie kodudeni tuli juttu veest. Kas teie teadsite, et pudelivett ostes kulutate liitri vee kohta 350 korda rohkem raha, kui kraanivett juues? Ja kraanivesi on ka tervislikum. Meie ei teadnud. Me tegime arvestuse muide Säästuveega. Selle uudise ja ka muude arvestuste juures oli klassis näha Gerdi suuri silmi ning Andrease ja Randeli imestusest ammuli suid. Loengut kuulnud õpilased võiksid nüüd oma vanemaid mingis mõttes elama õpetada neile rääkides, et nirisev WC pott röövib kuus keskmiselt 36 eurot ja kohvivett keetes tuleks kannu panna täpselt nii palju vett, kui tassi mahub.

Loengu alguses palus Andres Haas õpilastel kellaajal silma peal hoida, et ta ajast üle ei läheks. Loeng oli nii kaasahaarav ja mõtteid täis, et õpilastel ununes isegi aeg. 5b loodusringi tundides oleme algust teinud keskkonna säästmisega ja see loeng hõlmas endas mitut teemat, mille võrra õpilased said targemaks: kommunaalarvete kujunemine, elektrijaamade töö, soojustrasside funktsioon, põlevkivikaevandused (maa-alused ja maapealsed), taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, vee kasutamine ja muidugi enda rahakott – kasuta ressursse mõistlikkuse piirides ning tee endale ja vanematele sellega teene – raha jääb rohkem alles ja tarkade inimestena hoiame nii ka loodust!

__________________________________

Meie klassi mainet tõstsid õpilased vastates nii asjalikult, et mina oma tundides ei ole varem seda sellisel kujul näinud. Eriti suured kiitused Eerikule, keda Andres Haas pidas teadmiste alusel vääriliseks ise loengut pidama. Peale Eeriku olid väga tublid veel Kaur Rasmus, Eke-Martin, Magnus, Joosep, Aleks ja Meree. Sain täna hommikul meie klassi üle suurt uhkust tunda, meil on väga targad ja arukad õpilased! Parim viis nädalavahetust alustada. 

õp. Ele

22.november 2013

5.b loodusringi teema - varjupaiga loomade aitamine

Pärnu Vanalinna Põhikoolis on kujunenud traditsiooniks varjupaiga loomade abistamine. Seni on sellega tegelenud 9.a klass ja nad jätkavad veel seegi aasta, aga kuna nemad lõpetavad kevadel kooli, siis annavad nad teatepulga üle meie klassile. Loodusringi tundides oleme tegelenud sellega, kuidas teha kodutute loomade probleem koolis nähtavaks ja teatada, et külmaks ja üksildust soosivaks talveks oodatakse annetusi, mis aitaksid kutsudel-kiisudel kõleda aastaaja soojemalt üle elada. Selleks on 5.b õpilased valmistanud teated, kuhu joonistati ja kleebiti loomade pilte, juurde kirjutati, millist abi varjupaiga loomad vajavad.

Täna esimese tunni ajal käisid 5.b õpilased kõikides II korruse klassides ja ka all eelmise klassijuhataja õp. Reeda klassis, et panna teated klasside seintele. Enne koolimaja peale minekut tegime pildid joonistustest-kirjutistest ning nende autoritest.

õp. Ele
15.november 2013

5b loodusõpetus

VESI on meie õppeteema vähemalt 1.veerandi jooksul. Õppisime, et 97% Maal olevast veest on soolane, seega inimene seda kasutada ei saa. Ainult 3% on magevesi ja sellestki lõviosa on meile kättesaamatu, see peitub Antarktikas ja Arktikas. Artikaga oli seotud ka loodusringi tund - tähistasime maakeral polaarjooni ja märkisime jääkarude elupaiku. Hakkasime vaatama ka videosid jääkarude kohta, aga need jäid pooleli, jätkame järgmises loodusringi tunnis.
Aga veest edasi... Arutasime, milleks kõigeks inimene vett vajab, kui palju me tarbime ja kui palju vajab meie organism. Hämmastav, et ühe hamburgeri valmistamiseks kulub 2400 liitrit vett, keskmine eurooplane tarbib eneseteadmata ööpäevas umbes 300 liitrit vett. Paljude tegevuste juures saaksime tegelikult vett kokku hoida, säilitada nii enda elupaiku kui ka loodust.
Vett tähistatakse H2O. See tähendab, et vee molekul koosneb kahe elemendi aatomist - vesinik ja hapnik. H tähistab vesinikku ja neid aatomeid on kaks. O tähistab hapnikku ja seda aatomit on vee molekulis üks. Vees muide on ka hapnikku ja see satub sinna tänu veetaimedele.
Vesi on kolmes erinevas olekus:

• jää ehk tahkis, alla 0 kraadi
• vesi ehk vedelik, alates 0 kraadist
• veeaur ehk gaas, igal temperatuuril

Olekutega seoses oli vaja meil selgeks õppida sellised mõisted nagu aurustumine, kondenseerumine, tahkumine, vedeldumine. Veel saime teada, miks rannas liiv ära ei lahustu, kuigi teetassis suhkur seda ju teeb.
Inimene saab vett ka toiduga. Loeme küll, et juur- ja puuviljad sisaldavad palju vett, aga ega me ise ei usu enne, kui pole järgi proovinud. Sandra, Hendrik ja Kaur aitasid läbi viia eksperimenti, mille käigus saame teada, kui palju on kartulis vett. Selleks kaalusime kartuli ja Sandra kirjutas algkaalu üles, see oli 124 grammi. Poisid riivisid kartuli peeneks ja panime selle massi klassi kapi otsa küpsetuspaberile kuivama. Peame seda pudi vahepeal torkima ja ümber keerama, et vesi saaks välja lennelda. See tähendab, et vee molekulid aurustuvad ja kartulis olnud vesi muutub veeauruks. Kui riivitud kartulipudi on täielikult kuivaks kuivanud, kaalume selle üle ja saamegi teada, palju vett siis tegelikult kartulis on.

14.september 2013
õp. Ele