9 kl bioloogia

Esmaspäevane bioloogia tund osutus 9c klassi õpilastele igati huvitavaks tunniks. Õppisime lähemalt tundma teemaga Kõrv on kuulmise- ja tasakaaluelund. Õpetaja Ele õpetas meile erinevaid katseid, mida saab kõrvaga teha. Hoidsime kõrvi kinni ning üritasime kuulata kaaslase juttu ning kuulata ka siis kui kõrvi liigutada sõrmedega seest poolt, et tekiks sahin. Kumba varjandiga on inimesel raske kuulata kaaslase juttu selgelt? Proovige kodus samuti mõlemad katsed läbi ning jõuate selgusele. Kõik teavad, et kõrvas asub ka trummikile, seega ei tohi sõrmi torkida liiga kaugele või millegi muuga torkida sügavale. Kui kõrvakile saab inimesel kahjustada tekib inimesel tasakaaluhäire või midagi muud tõsist. Õppisime tunnis veel tundma kõrva lähemalt ehk mis on täpsemalt väliskõrv, keskkõrv ning sisekõrv. Huvitav oli teada saada ka seda, et inimesel sisekõrvas asub tigu. Tegu ei ole kõrvas asuva loomaga vaid hoopis teekojaga sarnasest teost, mis kindlustab kuulmise. Keskkõrvast tulnud võnked levivad mööda tigu edasi ning liigutavad kuulmisrakkude karvakesi ja tekitavad sellega neis rakkudes närviimpulsse. Samuti saime teada, et peamine sisekõrva kahjustaja on müra. Tugev müra kahjustab sisekõrvas kuulmisrakkude karvakesi ja võib kahjustada ka kuulmisnärvi. Sageli noored inimesed kahjustavad oma sisekõrva valju muusikaga, mis tuleb kõrvaklappidest, kuid pidevalt kuulata seda valju müra võib see tõsiselt kahjustada sisekõrva. Saime bioloogia tunnist palju huvitavat teada ning jälle on üheksandikud mõne võrra targemad. 

 

 

Jana ja Elina 

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c kl

9 kl bioloogia

Esmaspäevases bioloogia tunnis oli meil teemaks "Sisenõrenäärmed eritavad hormoone". Tunnis käsitlesime teemasid ja lugesime ning õpetaja Ele seletas asjadele juurde, täpsustas ja tegi meile paremini selgemaks. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ja selle kaudu ka talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ja nad on väga aktiivsed. Põhilised inimese sisenõrenäärmed mis toodavad hormoone on näiteks: 

  ajuripats- juhib koos närvidega sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib kasvuhormooni

  kõrvalkilpnäärmed- reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalikud luukoe normaalseks arenguks

  neerupealised- kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks.

  sugunäärmed- vastavalt soole, nt mehel habeme kasvamine, naistel rindade kasvu

Teema läbi võetud, andis Ele meile küsimused millele tunni lõpuks vastama pidime. Teatud õpilastelt korjas ta vihikud ära ja seal hulgas oli ka minu oma, mille eest ta mulle 5 pani :) 

Järgmine tund oli meil teisipäeval, seal me midagi uut ei võtnud, vaid vaatasime eelmises tunnis õpitud ja loetud kohti ning arutasime omavahel läbi küsimused, mis olid õiged vastused ja mis valed. Põhiline teema mida arutasime tunni keskel oli "melatoniin". Melatoniin on aine mida toodab inimese organismis olev käbikeha, mis on sisenõrenääre. Õhtul hakkab inimesel melatoniini tase suurenema ja see põhjustab unisust ja inimene uinub. Kõige suurem melatoniini tase on imikutel, kuna nad uinuvad hästi ja sellepärast ongi melatoniini tase neil kõrgel. Kõige madalam melatoniini tase on aga vanadel inimestel, sellepärast nad ongi juba hommikul kella 6-st üleval ja kolistavad.

 Tunnilõpu poole olid peatüki all küsimused, ning me jagunesime rühmadeks. Ülesanne oli mõelda plaan, kuidas teha uurimustöö une kohta ning iga rühm pakkus oma variandi.

 Siis helises kell ja tund oligi läbi...

Karl-Heinrich
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c kl
17.jaanuar 2014

9 kl bioloogia

Teisipäevasel tunnil saime 3. veerandi kordamiseks töölehed, mida võisime täita ka õpiku abil. Selle tunni jooksul pidid kõik ära täitma lehe esimese poole ning tunni lõpus kontrollisime vastused kõik koos üle. Esimese poolega saime üle korrata taimede ja loomade sarnasused ning erinevused, vastasime diagrammi abil küsimustele, tegime graafiku abil kolm järeldust treeningu mõjust treenitud ja treenimata inimesele ning vastasime teksti abil kehakaalu küsimustele.

Reedesel tunnil täitsime töölehe teist poolt, kus saime korrata elundkonnad, roomajate ja imetajate erinevused, ainete sisaldused veres ja uriinis ning vastasime tabeli abil vere ringlemise küsimuste kohta. Tunni lõpus pidid mõned õpilased töölehe õpetajale ära andma.

Sellel nädalal ma midagi uut juurde ei õppinud, pigem tuletasin palju meelde.

Kristina

Pärnu Vanalinna Põhikool 9c kl

12. jaanuar 2014

9 kl bioloogia

Teisipäeval kordasime üle seedeelundkonna funktsioonid ja erinevad osad. Tunni lõpupoole tegime väikese tunnikontrolli, mis oli väga naljakas, sest osad vastusevariandid olid väga koomilised. Näiteks oli ühe küsimuse vastusevariant: Selleks, et sind paremini ära süüa. Nii lõbusat tööd pole mul varem olnud. Terve klass naeris koos õpetaja Elega.

Neljapäeva hommikul oli aga küsimustele vastamise aeg. Pidime vastama kõikidele sinistele ja peatüki lõpus olevatele küsimustele erituselundkonna kohta. Tunni lõpus võttis õpetaja Ele nende tööd ära, kelle veerandi hinne kahe hinde vahel oli. Sellel nädalal õppisin väga palju seede- ja erituselundkonna funktsioondest ja osadest.

Kätriin
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c kl
8.detsember 2013

Ole oma kehas õnnelik - 9c bioloogia töö 1.

Ole oma kehas õnnelik

Pärnu Vanalinna Pk 9c klass

Karoliine, Chrystal, Marten, Karl, Joosep

Ma arvan, et ei ole ühtegi inimest maailmas, kes oleks oma kehaga 100% rahul kogu aeg. Meil kõikidel on nö „musti päevi“ kus kõik läheb lihtsalt valesti ja iga asi tundub hullem, kui see tegelikult on.  See on normaalne. Inimeste tuju muutub paremaks ja kõik tundub positiivne jälle. Kahjuks ei ole kõik nii kerge. Vahepeal võib enda ja oma keha vihkamine süveneda ja muutuda koguni söömishäireks. Kaks kõige tuntumat söömishäiret on buliimia ja anoreksia.

Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on kontrollimatu. Söömissööstule järgneb tavaliselt häbitunne ja hirm minna paksuks. Sööstuna söömist võidakse kasutada selleks, et toime tulla tugevate tunnetega nagu viha, meeleolu langus, kurbus, pinge.

Anoreksia algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit, mis on alla 17-ne.

Üks levinuim väärarvamus on, et inimesed valivad ise söömishäirete all kannatamise tee. Mitmed inimesed julgevad sõna võtta millegi sellise kohta, mida inimesed ise kontrollida ei saa. Ennast põhjendatakse  enamasti nii: „Ma ei saa aru miks inimestel on vaja ennast näljutada? Ainuke põhjus miks söömishäired tekivad on sellepärast, et inimesed on laisad ja ajavad endale iga päevaselt rämpsu näost sisse.“  Muidugi ei vasta see kibestunud inimeste poolt välja mõeldud teooria paika. Inimesed ei vali endale ise söömishäiret. Söömishäire ei ole haigus, millesse inimene nakatub, kuna ta on laisk ja ei viitsi käsi pesta. Söömishäire on häire, mida inimene ei saa ise kontrollida. Söömishäire süvenemiseks on mitu erinevat tegurit.

Esiteks võib see olla kinni geneetikas. Teadlased on leidnud kromosoone inimeste DNA’s mis soodustavad söömishäire teket.

Teiseks (samamoodi nagu teiste vaimsete häiretega, näiteks depressioon) ei pruugi inimese ajus olevad kemikaalid olla tasakaalus, mis võivad ka söömishäire teket soodustada.

Kolmandaks on söömishäirete tekkeks  suur mõju inimese psühholoogial. Madal enesehinnang, depressioon, perfektsionism-  soodustavad kõik söömishäirete teket.

Neljandaks põhjuseks on inimest ümbritsev keskkond. Perekonna probleemid, tegevused mis pööravad tähelepanu inimese füüsilisele vormile(jooksmine, võimlemine, aeroobika jne), kiusamine ja narrimine – kõik on söömishäirete tekkimise üheks põhiliseks põhjuseks.

Viiendaks põhjuseks võib lugeda kultuuri ja meedia. Pidevalt näidatakse telekast saateid, kus kõik tegelased on saledad. Eesti supermodelli saates öeldakse niigi piitspeenikesele tüdrukule, et ta peab kaalust alla võtma. Internetis on erinevatel saitidel reklaamid, mis õhutavad igasuguseid imedieete ja kaalulangetamist. Üleüldse promotakse ebarealistlike kehakujude ideaalsust ning proovitakse selgeks teha, et kui sa teatud moodi välja ei näe pole sul üldse mingit põhjust elada.

Teine väärarvamus, mis on väga palju levinud on see, et see pikaajaline ja eluohtlik häire kimbutab ainuld tüdrukuid. Loomulikult on see vale. Nagu iga teinegi vaimnehäire esinevad söömishäired nii tüdrukutel kui poistel. Kuna söömishäireid ja nende ohtlikkust  kajastatakse niigi harva meedias võib see inimesed segadusse ajada ja panna nad arvama, et ainult neiud tunnevad oma keha pärast häbi.

Söömishäirete ennetamiseks kui sellisest häirest ülesaamiseks on kõigeolulisem toetus. Igal tingimusel tuleb olla oma sõbra, tuttava, võibolla isegi vihavaenlase kõrval... Me keegi ei taha kellegile halba ja selleks tuleb toetada ja pakkuda tuge. Kuid toetamine ja haletsemine on kaks eri asja, ärgem seda unusta. Haletsemine võib tekitada veelgi suuremaid draamasid: lõikumine, anoreksia, enesetapp.

Ma olen palju näinud kuidas inimesed vihkavad oma keha ning näljutavad ennast. Mina arvan, et toit on liiga hea asi, et seda raisata. Inimene peab olema õnnelik selles kehas mis on talle antud. Aga kui inimene ei ole õnnelik, siis tuleb vaeva näha. Kõvasti trenni teha, õieti toituda ning vältida stressi. Inimesed peaksid kontrollima ennast. Kõigil on võimalus saada ilus keha. Sõna ''ilus'' saab vaadata mitme nurga alt. Mõnele on ilus see mis teistele ei meeldi ning vastupidi. Inimesed ei tohiks tähele panna, mida teised neile ütlevad ja tarbima liha ja köögivilju mõlemat, et saada kätte vajalikud vitamiinid ning toitained. Ainult köögiviljade söömine ning näljutamine ei ole tervislik ja võib su kiiresti mulda viia.

Vältimaks buliimia ja anoreksia ohtu, tuleb süüa mõõdukalt ja tunda end hästi just nii nagu sa oled. Väga hea oleks, kui inimene kes tahab olla heas füüsilises vormis ja, et ta tunneks end vaimselt hästi, võiks endale koostada või lasta teha endale sobiv toidukava ja treening plaan, millest ta lähtub. Sport ja õige toitumine tagavad sulle hea suurepärase vaimse tunde, sa ei ole väsinud, ei tunne ebamugavust ja ei häbene end teiste ees kui sa tunned ennast oma kehas mugavalt ja eneskindlalt. Tihti peale on olukordi kus inimesed ei suuda järgida oma toitumise ja treening plaane ja ala tihti kipuvad nad magusa ja rämpsu kallale, seda võib endale maksimum 2 korda nädalas luba, kuid mitte rohkem. Toitumiskavad peaksid rohkesti sisaldama valgurikkaid ning juur- ja puuvilja tooteid. Süüa võiks päevas keskmiselt 4-5 korda, siis töötab keha regulaarselt ja ei tunne nälga. Treenida tuleks ka end vähemalt 2 korda nädalas ja korralikult. Kui järgida neid meetodeid ei peaks inimene tundma ennast ebamugava ja ülekaalukana.

Kindlasti aitab söömishäireid vältida, kui me kaotame ära igasugused haiglaslikud põhimõtted, millest alatihti püütakse kinni hoida. Kas tüse olemine on tõesti kõige hullem asi, mis inimene saab olla? „Ükskõik see kasvatamatus ja ebaviisakalt käitumine. Jumala eest, et inimene paks ei ole.“ Millegi pärast lähtuvad inimesed sellisest põhimõttest. Ma arvan, et me peaksime pöörama rohkem tähelepanu sellele, mis inimese sees on mitte väljas. Samuti peaks hakkama ka meedias kajastama rohkem erinevaid kehakujusid ja neid positiivsest valgusest näitama.

Kokkuvõtteks ütlekski,  et söömishäiretega võitlemine on üks pikk, kurnav ja eluohtlik tee, millest kahjuks kõik inimesed ei tulegi välja. Ainuke võimalus,  mis aitab 100% söömishäireid vältida on iseennast armastada just sellisena nagu sa oled. Kui sina või keegi sinu tuttavatest kannatab mõne söömishäire all, siis palun otsige abi ja olge paranemisel neile toeks, sest jagatud mure on alati pool murest. Olge õnnelikud!

9 kl bioloogia

Eelmine nädal toimusid meil tunnid esmaspäeval (25.november) ja teisipäeval (26.november). Esmaspäevaks oli meil vaja kirjutada rühmades filmisüžee "Ole oma kehas õnnelik". Filmisüžee või jutustus ennetamaks noorte neidude seas buliimia ja anoreksia teket. Lisaks õppisime nende kahe tunni jooksul teemat "Seedeelundkonna ehitus ja talitlus". Saime teada, et seedeelundkond on tähtis, sest see lõhustab toidu väikesteks tükkideks. Seedimine algab suust ehk suuõõnest, edasi liigub neelu ja söögitorru, edasi makku, seejärel lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad kaksteistsõrmikus, siis lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine peensooles, jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse ja viimaseks eemaldatakse tahked toiduained päraku kaudu. Veel saime teada, et toit võib minna hingetorusse kui samal ajal söömise kõrvalt rääkida või aevastada. 

Karoliine
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c
1.detsember 2013

9 kl bioloogia

Eelmine nädal olime toidu ja toitainete juures. Õppisime, et inimene ei saa elada ilma toiduta eriti kaua. Toiduainete koostisosad on toitained. On olemas taimsed ja loomsed toiduained. Inimesel on elamiseks vaja kõige rohkem valke, süsivesikuid, rasvu ja vett. Muidugi ka mineraalaineid nagu näiteks: kaltsium, fosfor, raud, kloor ja magneesium mis on hädavajalik südame, seedimise ja lihaste tööks.

Järgmine peatükk oli tervislik toitumine ehk normaalne söömine. Mulle andis see peatükk teadmise, et ainult taimetoitu ei ole tervislik süüa, kuna sa ei saa sealt piisavalt toitaineid ja rasvu ei saa üldse, mida on inimesel väga vaja. Muidugi sain teada, kuidas arvutada kehamassi indeksit.

Joonas

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c

25.november 2013

9 kl bioloogia

Eelmisel nädalal jäi meil üks bioloogia tund ära, selle asemel pidime tegema iseseisvat tööd immuunsüsteemi kohta. Koduseks tööks oli e-koolis 13 küsimust millele pidi iga õpilane vastama ja esitama selle kas vihikus, paberil või saatma õpetajale mailile. Enamus meie klassist seda nõuet ei täitnud.

Esmaspäeva bioloogia tunnis oli meil teemaks: toitumishäired, mida põhjustavad madal enesehinnang, stress, masendus ja muud närvilised ja ebameeldivust pakkuvad probleemid, mis ei pruugi olla seotud tervisega. Anoreksia ja buliimia on mõlemad toitumisega seotud haigused, mis tavaliselt tekivad teismeeas ja lõppevad tihti surmaga. Tihti heidetakse inimestele ette, et ta on paks ja rõve, et umbes hakka trenni tegema, vaata peeglisse kui jube sa välja näed, öeldes neid sõnu ei mõtle 80 % nende ütlejatest kordagi sellele, mis võib olla selle tüseduse taga, mis võib olla ravimatu ja inimene peab seda taluma terve elu. Sellised asjad põhjustavad suurt ebamugavust ja pinget, et sa pead kõike seda viha ja mõnitust endas taluma ja tunned tihti, et ainus väljapääs sellest on surm või enesetapp. Inimesed kellele seda etteheidetakse hakkavad mõtlema ja otsima viisi kuidas oma tüsedusest väheneda ning hakkavad ennast näljutama ja pidama raskeid dieete, kuid kui see pole professionaali poolt määratud, see ei toimi. Paljud noored neiud, kes pole üldse paksud, arvavad, et nad võiks ikka mitu kilo alla võtta ja hakatakse ka end mõtlematult näljutama. Mingiks hetkeks on asi nii kaugele arenenud, et sellest väljatulemine on võimatu. Alati kui tahad inimesele midagi halba öelda, mõtle see oma peas 3 korda läbi ja kujuta ette, mida see inimene tunneb, kui sa kavatsed talle seda öelda ja mõtle, mida ta võib selle tagajärjel endaga ette võtta. 

Videod nende haiguste kohta:

http://www.youtube.com/watch?v=WcJsMXFRQYk

http://www.youtube.com/watch?v=sz-nPMTXduo

Info haiguste kohta:

http://www.toitumine.ee/buliimia/

http://www.toitumine.ee/anoreksia-2/

Järgmise tunni teemaks oli meil „Tervislik toitumine ehk normaalne söömine“. Tunni alguses tegime vihikusse endale tabeli, kuhu kandsime 3 puntki: valgud, rasvad ja süsivesikud ning õpetaja andis 5 minutit, et tabelisse kirjutada toiduained, mis siis sisaldavad rohkes koguses rasva, süsivesikuid ja valke. Tunni jooksul tegelesime ka kilokaloritega: arvutasime välja, palju vajab iga inimene keskmiselt kilokaloreid ning vett ööpäevas. Selle aja jooksul tegime ära oma eilse/üleeilse või tavalise päevase toidukava, mida me sööme ning kandsime selle sektordiagrammile, kus olid kõik toduaineterühmad. 

Tunnis saime teada palju huvitavat ja nüüd oskame arvutada, palju vajab igaüks oma kaalule ja vanusele ööpäevas vett ja kilokaloreid.


Karl-Heinrich
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9.c kl
15.november 2013

9 kl bioloogia

Teisipäeva hommikul käisime kogu klassiga Pärnu Haigla EMO-s ehk erakorralise meditsiini osakonnas. Seal tuli meiega pärast pooletunnist ootamist rääkima osakonna juhataja, kes näitas meile haiglast pilte, filmi ja tutvustas haiglat. Kokku töötab seal üle 1000 inimese.

Esimesena liikusime suurde koridori, kus oli ka teisi arste ning põrandal pikk punane triip. Arst rääkis, et see on selleks, et haiged teaksid, kuhu edasi minna. Edasi läksime ruumi, kus oli palju voodeid ja valvelaud. Valvelauas olid kaamerad, millest jälgiti haigla tegevust. Sinna tulevad ka haiged kas ise või kiirabiautoga. Kiirabiautoga tuuakse sinna need, kes on väga kriitilises seisus. Nägime veel sidumis-, õmblus- ja traumatuba ning nakkushaiguste ruumi. Arst näitas meile ka suurt ruumi, kuhu sõidavad kiirabiautod sisse koos haigetega.

Nägime seal ka inimest, kes oli pikali voodis. Kui küsiti mis tal viga, siis arst seletas, et nad ei tohi haigete kohta informatsiooni avaldada ilma nende nõusolekuta.

Neljapäevases bioloogia tunnis me kordasime kontrolltööks ja mõõtsime 1 minuti jooksul enda pulssi. Peale seda said osad õpilased teha hinde peale internetis ülesandeid.

Grete

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9b 

4.november 2013

Pildid: õp. Ele

9 kl kaks bioloogia nädalat

7.oktoober

Esmaspäeval võtsime uue teema, milleks oli vereringeelundkond. Täpsemalt rääkisime südamest ning sellest mida kumbki südame pool teeb. Samuti tegime vihikusse selle kohta tabeli ning vastasime lk. 33 küsimustele. Tunni lõpus näitas Ele meile ühte põnevat lehekülge sellest, kui kiiresti süda erinevate tegevustega tuksub.

8.oktoober

Teisipäeval oli meil asendusõpetaja. Tunnis võtsime teema, milleks oli vereringe ja veresooned. Selle kohta kirjutasime vihikusse konspekti ning tunnilõpus tegime sama teema kohta väikese tunnikontrolli.

14.oktoober

Esmaspäeval  toimus bioloogia tund arvutiklassis, kus me tegime esmaabi testi. Testis oli 54 küsimust, kuid neile oli üsna lihtne vastata, kuna kasutada oli ju internet. Õpilased kelle testi tulemus jäi 90-100% hulka, said ekooli viie.

15.oktoober

Teisipäeval rääkisime tunnis verest, millest see koosneb ning erinevatest vererakkudest ja nende ülesannetest. Tegime vihikusse ka tabeli vererakkude kohta. Tunni lõpus rääkis meile õpetaja veredoonorlusest ning me vaatasime selle kohta ka videoid. Tutvusime tavalise veredoonorlusega ja ka  afereesidoonorlusega, kus võetakse inimese verest plasmat või neid rakke mida vaja on. Ma usun, et nii mõnelgi meie klassist tekkis soov minna ise kunagi verd annetama.

Chrystal-Katriin

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c

19.oktoober 2013

Bioloogia kontrolltöö seletuskirjad

Muidu väga tublil 9c klassil ebaõnnestusid bioloogia kontrolltööd pea kogu klassil. Vaid üksikud sooritasid töö oma võimete piires. Olles hämmingus sellisest punasest hinnetereast, nõudsin järeltööle tulijate käest seletuskirja selle kohta, kuidas ta tööks õppis, miks läks töö halvasti ja mida ta teeb järeltööks õppides teisiti. Seletuskirjad esitasid eranditult kõik, kellelt seda ootasin. Seletuskirjade sisu andis väga selge ülevaate sellest, miks töö läks halvasti. Osad õpilased kirjutasid lihtsalt ausalt ja osad lausa analüüsivalt, sellised selgitused on väärt palju. Õpilaste käest eelnevalt luba küsides ja nimesid mitte mainides toon alljärgnevalt välja kirjade sisud.

"Kontrolltööks vaatasin esimesel korral vähe asju üle, sest ma sain enamuselt teemale hästi pihta. Aga selleks korraks kordasin kõik korralikult üle ning vaatasin, millega ma olin töös eksinud. Teemat ma enda arust valdan praegu üsna hästi, kuna oleme tunnis asju palju korranud. Proovin rohkem õppida, uurida ja parandada oma vigu, teha kõik mõisted ja teemad selgemaks."

"Ma ei õpigi tavaliselt töödeks - tulemused on tavaliselt head, halbu tuleb kah." 

"Ei õppinud õigeks ajaks tööd ära."

"Ma ei õppinud piisavalt bioloogia kontrolltööks, mille teemaks oli nahk, luud ja lihased. Ma lugesin vaid õpikust ja vihikust need teemad läbi, aga ma ei süvenenud piisavalt. Tundides ma sain teemadest aru. Asi vist selles oligi, et ma arvasin, et teemad on enam-vähem selged ja ma ei pea põhjalikult kordama. Järeltööks ma proovin paremini kõik teemad ja ka töölehed ja vihiku ülesanded läbi vaadata."

"Ma ei võtnud enne tööd õpikutki lahti. Ei õppinud tööks."

"Kordasin liiga vähe tööks. Tundides olen teemadest hästi aru saanud. Õpin rohkem ja vaatan üle asjad, mida ma ei teadnud."

"Õppisin lohakalt, vaatasin kiiruga kõik läbi. Teemadest olen aru saanud suhteliselt hästi. Olen küsinud tunnis kõike, mis jäi arusaamatuks. Plaanin paremini õppida."

"Vaatasin üle skeleti joonise lk 21, lk 18, lk 16, lk 15 ja lk 14. Kõige rohkem keskendusin skeleti joonisele, sest eelmine kord ei õppinud ma luude nimetusi pähe. Olen ikka tundides saanud aru, kuid tööd tehes läheb vahest mõni asi meelest ning kontrolltöö ajal hakkan mõtlema, mis see asi võiks olla, mis ma unustasin ja aeg läheb liiga ruttu edasi. Plaanin järeltööd teha paremini ning pingutan rohkem, kui enne."

"Esimeseks korraks ei õppinud üldsegi, mõtlesin, et lihtne ja teen ära, aga ei olnud. Tundides saan asjast aru küll, tegelesin 2 aastat tagasi kehakultuuriga ja õppisin seal palju ning sain tunnis väga hästi aru. Järeltööks vaatan läbi kõik vaja minevad paragrahvid, mõisted ja tumedad sõnad."


Õp. Ele
7.oktoober 2013

9 kl bioloogia

Teisipäevases tunnis mängisime kuldvillakut. Klass oli jaotatud kolme rühma ja kõige kiiremale anti võimalus vastata. Küsimuste hulgas olid: millised on kõige tugevamad lihased oma kaalu kohta ning mis elund kaalub 4-5 kg. Kokku oli küsimusi 15, teemadel nahk, luud ja lihased.

Võitjaks oli Kareli meeskond, teisel kohal Knuti meeskond ja viimaseks jäid tüdrukud. Kareli meeskond sai preemiaks e-kooli viied. 

Neljapäeval oli meil bioloogia kontrolltöö. Selles oli sees selliseid küsimusi, nagu milline luu noolega tähistatud kohas asub ning milline lihas töötab. Need tuli joonise kaudu määrata. Lisaks sellele oli tarvis määrata naha joonisele neli erinevat osa näiteks higinäärmed, närvid jne. Minu isiklik arvamus on see, et töö oli suhteliselt raske, kuigi me teemad üle kordasime ja kodus sai õpitud. Töös olid küsimused päris keeruliselt sõnastatud, mille tõttu ei saanud paljudel kordadel arugi, mida taheti teada.

Maris

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9b

6.oktoober 2013

9 kl bioloogia

Sellel nädalal õppisime, millest luud koosnevad ja millised on nende ühendused ning mis ülesanne on lihastel. Sellel nädalal sain teada, et kolju luud ühinevad kasvades ja muutuvad üheks, ning sain teada, et luude sees on kaks erinevat luuüdi: punane ja kollane. Punane luuüdi on vereloomeelund ja kollane sisaldab tagavara rasvu mida organism kasutab vajadusel energiaallikana. Sellepärast muutuvatki luud nõrgaks ja murduvad kui ei toitu korralikult.Lihastest sain teada, mis vahe on skeleti lihasel ja silelihasel. Skeleti lihased kinnituvad luudele ja moodustavad suure osa meie kehast. Silelihased aga ei väsi niikiiresti kui skeleti lihased. Tunnis näitasime skeleti veel peal erinevaid luid ja tegime harjutust mis näitab, et skeleti lihas väsib kiiremini kui mõni muu lihas.

Gregor

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9b

29.september 2013

9 kl bioloogia

Selle nädala esimesel tunnil oli koduseks ülesandeks leheküljel 17, küsimustele vastamine. Muidugi kontrollisime neid vastuseid klassis. Peale neid võtsime uue teema mille nimi oli "Luud ja nende ühendused" ja saime sellele vastavalt töölehed ja mille tegemine jäi pooleli. See jäi järgmiseks tunniks koduseks ülesandeks.

Kuna teisipäeval õpetaja Elet ei olnud, andis meile tundi õppealajuhataja Kaire. Meie tunnitööks oli vihikusse kirjutada endale huvitavaid fakte, lehekülgedelt 6-23 hallidest kastidest. 5-el esimesel, kes tööga valmis said, võeti vihikud ära (üks nendest olin mina, teisi ei mäleta) ja võisid koju ära minna (viimane tund oli).

Kodust ülesannet vaadake e-koolist.

Maria     

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c

22. sept. 2013       

9 kl bioloogia

Selle nädala bioloogia tundides tegelesime luude teemal.
Teisipäevases tunnis alustasime naha töölehe kontrollimisega, mõnelt võeti tööleht ära, et seda hinnata ja Agor luges ette õigeid vastuseid kogu klassile. Sealt edasi me jätkasime 3. peatükiga ehk „Milline on luude koostis ja ehitus?“
Klass jaotati rühmadeks ning iga rühm pidi läbi lugema ühe alapealkirja ja seda pärast kogu klassile seletama, mis nende  et kodus tööd oleks vähem.
Koduse tööna oli neljapäevaks teha küsimustele vastamine ja seda vastasid suuliselt Elis ja Karel. Samal ajal selgitas õpetaja väheke pikemalt lahti vastuseid, mis nad ette lugesid. Peale koduse töö ette lugemist jätkasime luude teemaga järgmises peatükis: „Luud ja nende ühendused“. Sellega seoses vaatasime ka videot, kus üks noormees suutis oma liigeseid väänata nii, et kõik luud olid oma ühenduskohtadest lahti ja see võimaldas tal liikuda nagu selgrootu.
Leheküljel kakskümmend oleval joonisel kujutatud skeleti alusel vaatasime üle oma kehas paiknevad luud ja nende asukohad ning uurisime eraldi juurde ka selgroo joonist järgmisel leheküljel, rääkides ka sabakondist ja loomadel sabade tähtsusest ning inimeste evolutsioonist. Tunnis lahendasime töölehelt ülesande neli ja arutasime enne kella paar rida ka läbi. Ülejäänud jäi koduseks tööks.

Maris
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9.b
14.september 2013