7 kl geograafia

Meil on nädalas kaks geograafia tundi. Esmaspäeval ja neljapäeval. 
Esmaspäeval me vaatasime kivide teketest slide show'si ja videosid ning tegime vihikusse kivimitest skeemi.
Neljapäeval tegime kivimite kohta tunnikontrolli, kirjutasime vihikusse ülesandeid, õppisime kuidas kivimid tekivad ja uurisime erinevaid kivimi sorte, mis olid kastide sees. Kokku oli klassides laudadel 6 kastitäit erinevaid kivimeid, mida uurida saime.
Sellel nädalal õppisime, et kivimid jagunevad kolmeks rühmaks - tardkivimiteks näiteks graniit, settekivimiteks näiteks paekivi ja moondekivimiteks näiteks gneiss.
Saime uut teada seda, et kivimitest moonduvad uued kivimid, mis on teise nimetuse ja värviga, neid nimetatakse moondekivimiteks. 

Kristi ja Elise-Lee 
Pärnu Vanalinna Põhikooli 7.b kl
15.november 2013

7 kl geograafia

05.11
Ma sain teada palju uut laamade ja laava kohta.
Teada sain ma, et vulkaanid tekivad laamade põrkumisel ja laava purskab maakoore liikumise tagajärjel. Mängisime neid mänge ja harjutasime nende mängudega kontrolltööks.
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2497/edit
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2500/edit
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2503/edit
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2539/edit
http://www.purposegames.com/game/710
http://www.purposegames.com/game/volcanoes-quiz
http://www.purposegames.com/game/maavarin-koostas-yury-gordeev-game

Need mängud on väga õpetlikud ja nendest sai väga hästi korrata reedeseks kontrolltööks.

08.11

Tegime kontrolltööd laamtektoonika kohta. Kontrolltöös küsiti laamade liikumise kohta ja vulkaanide tekke kohta. Veel vastasime küsimustele, mis mulle kõige rohkem meeldis.

Kuldar
Pärnu Vanalinna Põhikooli 7.a kl
15.november 2013

8 kl geograafia

Sellel nädalal õppisime päikese valguse ja soojuse langemist Maale ehk kuidas muutuvad aastaajad ja millal toimuvad pööripäevad ja mida need üldse tähendavad. Minu arusaama järgi tähendavad need seda, kui tervele Maale paistab samapalju valgust ehk päike on ekvaatori suhtes seniidis, vähemalt nii on sügisese ja kevadise pööripäeva ajal, mida nimetatakse ka võrdsuspäevadeks. Vaatasime ka üht videot, mis rääkis, kuidas Maa tiirleb ümber päikese ja kuidas see meid mõjutab. Teise tunni lõpus täitsime töölehte õpitu kohta. Mina õppisin sellest tunnist seda, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. (NALI: hahaha)

Taavi
Pärnu Vanalinna Põhikooli 8.a klass
13.november 2013

7 kl geograafia

Sel nädalal õppisime geograafias kuidas vulkaanid  purskavad, laamade liikumist ja tsunaamide tekkimist. Esimese geograafia tunni ajal täitsime töövihikut ja õpetaja rääkis lähemalt vulkaanidest ja laamadest. Teise tunni ajal õpetaja näitas meile vidoesid tsunaamidest, maavärinatest ja õpetaja rääkis veel juurde ka! Need olid huvitavad tunnid ja õpilased kuulasid hoolega.

Reelika ja Sirli

Surju Põhikooli 7.klass

9.november 2013

7 kl geograafia

29.10.2013

Tunni teema oli maavärinad ja vulkaanid

Õppisime miks tekib maavärin ja miks vulkaan purskab.

Kordasime ka laamade liikumisi.

Uurisime millega mõõdetakse maavärina tugevust.

Palju uusi teadmisi Islandi kohta.

 

01.11.2013

Tunnis kordasime KT-ks: vulkaanid, maavärinad, Islandi saar ja laamad

Uue asjana saime teada mis on geiser.

 

05.11.2013

Tunni tegime arvuti klassis mängides.

Mängisime erinevaid geograafia mänge kus tuli ära arvata kus üks või teine asi asub.

http://www.purposegames.com/game/710

http://www.purposegames.com/game/volcanoes-quiz

http://www.purposegames.com/game/maavarin-koostas-yury-gordeev-game

Lahendasime ka veebipõhiseid ülesandeid:

https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2497/edit

https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2500/edit

https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2503/edit

https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2539/edit

Kenneth

Pärnu Vanalinna Põhikooli 7.a

5.november 2013

 

7 kl geograafia

Sellel nädalal toimus ainult üks geograafia tund, kuna vahepeal oli elektrikatkestus ja kooli ei toimunud. Me läksime sel tunnil arvutiklassi ja õpetaja näitas meile slaidi teemal Planeet Maa. Saime teada, kui palju laamasid on ja mis juhtub nende liikumisel. Veel saime teada, mis on magma ja laava. Nägime pilte Maa sisemusest ja teame nüüd, millest see koosneb. Õpetaja pidi meile näitama tunni lõpus mõnda videot vulkaani purskamisest, aga tund sai ennem läbi. Igatahes minul oli huvitav kuulata, sest see on minu jaoks huvitav teema.

Birgit
Surju Põhikooli 7.klass
3.november 2013

7 kl geograafia

Nädal enne vaheaega me rääkisime kahest  suurest maavärinast. Esimene oli Kõbe maavärin, mis toimus 17 jaanuar aastal 1995, see tekkis 14 km sügavuselt maa seest ja kestis 20 sekundit. Teine maavärin oli Sumatria maavärin, mis toimus 26 detember 2004 aastal, see tekkis 30 km sügavuselt maa seest, see kestis 10 minutit. Veel saime me teada, mis on seismograaf ja seismogramm. Me vaatasime ka erinevaid videosid maavaärinatest, vulkaanidest ja hiidlainetest, need olid väga huvitavad. Viimasel tunnil  me mängisime Aliast ja meile panti välja ka veerandi hinded.

Kaisa ja Marita
Pärnu Vanalinna Põhikooli 7.b
28.oktoober 2013

7 kl geograafia

See nädal me õppisime geograafias laamasid ja nende liikumisi, kui palju neid on ja mis tagajärjed on nende liikumisel.
Suurimad laamad õppisime samuti selgeks, aga teada saime, et olemas on veel palju väiksemaid laamasid.Veel vaatasime erinevaid loodusfilme, kus räägiti laamade liikumisest, tõugetest ja nende tugevusest, liikumis suundadest ja veel paljust huvitavast. Samuti täitsime ka töövihikust erinevaid ülesandeid, kus õppisime, millal võib tekkida vulkaani purskeid ja millal tekib süvik või mis ajal või põhjusel tuleb hiidlaine ja kui suur see olla võib. Lugesime ja võrdlesime ka kahte suurimat tagajärge laamde liikumisest, Kõbe maavärin ja Sumatra maavärin. Nende kohta tegime töövihikusse võrdluse. Veel tegime grupiga töölehele märkmeid, me täitsime neid ja õpetaja küsis peale seda kahte õpilast.

CarolPärnu Vanalinna Põhikooli 7b15.oktoober 2013

7 kl geograafia

Esmaspäeval meil tundi polnud, kuna käisime klassiga Tallinnas.

Neljapäeval hakkasime õppima, milline on Maa seestpoolt. Mis on laamad ja kuidas need liiguvad? Mis juhtub laamade liikumise tulemusena? Laamad on kivimitest kest, mis on lõhenenud erineva suurusega plokkideks. Need liiguvad aeglaselt vahevöö ülemise osa veidi üles sulanud kivimitel nagu hiigelsuured jääpangad meres. Laamade liikumise tulemusena liiguvad mandrid iga aasta natukene ja tekivad maavärinad.

Kristiina ja Mirje
Pärnu Vanalinna Põhikooli 7b
6.oktoober 2013

7 kl geograafia

Kolmapäeval õppisime tunnis ookeaneid. Ookeaneid on kokku ainult 4 ja need on Vaikne ookean, Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ja India ookean. Neljapäeval oli aga õpetajate päev ja Elet asendas Eliise ja me mängisime geograafia tunnis maastikumängu, seal aga tuli otsida lipikuid, mis õpetaja oli äa peitnud ja see mäng toimus ainult kooli ümbruskonnas, juhistest arusaamiseks pidime teadma ilmakaari, asimuuti ja oskama kasutada mõõtkava. Aga igatahes oli see põnev.

Marita
Surju Põhikool
3.oktoober 2013

7 kl geograafia

Sellel nädalal kordasime üle geograafilised koordinaadid ja tegime selle peale väikese tunnikontrolli. Küsimusi ei olnud palju. Kõik hinded olid positiivsed ehk 4-5.

Täna õppisime mandreid ja maailmajagusid. Mandreid on kokku kuus: Aafrika, Antarktika, Austraalia, Euraasia, Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika. Ja ka maailmajagusid on kokku kuus: Aafrika, Aasia, Ameerika, Antarktis, Austraalia ja Okeaania ning Euroopa.

Õpetaja tõi klassi maailma kaardi ja jagas tervele klassile lipikud laiali, kus olid kirjas kõik need 12 nime. Igaüks käis tahvli juures ja pani oma lipiku sinna, kus arvas olevat õige koht. Hiljem arutasime ja sättisime neid. Vahepeal ajas segadusse ka, kas Euroopa on manner või maailmajagu aga ka selle sai selgeks. See on siiski maailmajagu. Euraasia on üks suur manner, mille kaks suurt maailmajagu on Euroopa ja Aasia :)

Teema oli arusaadav ja tund oli väga lahe :)

Laura

Surju Põhikooli 7.klass

26.september 2013

7 kl geograafia

See nädal me õppisime asimuuti ja me täitsime töölehte millel oli päris mitu ülesannet, nt pidime leidma õige suvila ühes ülesandes ja siis pidime kirjutama kuidas meie kellelegi seletaks kuidas sinna suvila juurde minna. Pidime kasutama teadmisi mõõtkava ja asimuudi kohta. Õppisime ka, kus maailma kaardil asub ekvaator ja nullmeridiaan. Ekvaator poolitab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks ja nullmeridiaan ida- ja läänepoolkeraks. Aivar jagas kõigile piletid, kuhu oli kirjutatud koha ja rea number, õpetaja tegi tahvlile teatrisaali ja igaüks pidi oma kohale tegema risti. Kui geograafilisi koordinaate määrama hakatakse, siis kõigepealt vaadatakse külje pealt laiuskraadid ja siis ülevalt pikkuskraadid. See on nagu teatris oma koha otsimine - kõigepealt otsid külje pealt õige rea ja seejärel koha sellest reast. 
Üldiselt on geograafia tunnid ikka lõbusad

Katariina
Surju Põhikool
22.september 2013

7 kl geograafia

Meil olid elu esimesed geograafia tunnid. Need tunnid olid kõige lõbusamad ja huvitavamad tunnid, mis üldse meil seitsme aasta jooksul on olnud. Me rääkisime kõigepealt, mida me sellel aastal õpime.
Õppisime esimesena mõõtkava, õppisime, kuidas seda kasutada ja mile jaoks see üldse on. Mõõtkava on selle jaoks, et kui sul on vaja kaardi peal mõõta vahemaad, kui kaardil on nt miljon korda vähendatud tegelikku suurust. Toon ühe näite, 1 : 5000000, sealt võtad ära viis nulli ja siis saad teada, et 1 sentimeetrile vastab 50 kilomeetrit. Ele on selline õpetaja, kes seletab kõik teemad ilusti lahti. Kui sa midagi ei oska, siis ta tuleb ja seletab. Meil oli ka tunnikontroll. Kasutasime Eesti atlast. Järgmisena õppisime asimuuti. Selle teemaga jätkame järgmisel nädalal.

Anne-Belle
Surju Põhikooli 7. klass
14.september 2013

7 kl geograaafia

Lõpuks said ka Vanalinna mehed kokkuvõtte tehtud :)

Esimesel nädalal esimeses tunnis me õppisime, millist kaarti tuleb kasutada, et õigeid andmeid saaks. Me õppisime mis on: üldgegraafiline, temaatiline ja poliitiline kaart.

Teisel tunnil me õppisime, miks on kaardil mõõtkava ja kuidas seda kasutada. Me saime teada, mis on võrdlusmõõtkava, joonmõõtkava ja arvmõõtkava.

Me õppisime veel, mis on asimuut. Asimuut on kraad põhjasuuna ja otsitava objekti vahel. 

Seda kõike me õppisime esimesel nädalal.

Rasmus ja Alan
Pärnu Vanalinna Põhikool 7.b 

19.september 2013