8 kl geograafia

Kolmapäevases geograafia tunnis rääkisime kõrbetest. 

Sain teada ,et kõrbe pinnamood võib olla mägine või tasandikuline ning, et kõikide kõrbete ühine tunnus on see, et seal on kuiv.

Liivakõrbes on päevane õhutemperatuur +50 ning öösel langeb see miinuskraadidesse.

Kõrbes elavad loomad on näiteks: varaan ja kõrberebane. Kõrbetes on väga vähe taimi.

 

Eliisa

Surju Põhikooli 8.klass

5.märts 2014

8 kl geograafia

Mina ja Laura pidime see ja eelmine nädal täitma blogi.

20.01.14 Õppisime me parasvöötme kliimat, täiendasime vihikus olevat tabelit ja täitsime töölehte õpiku abiga.
24.01.14 Kuna pool klassi oli reisil, siis meid oli ainult 5. Sel tunnil me kordasime kõiki kliimavöötmeid, täitsime veel lõpu tabelist polaarvöötme kohta ja tegime kordava töölehega tööd.
27.01.14 Oli meil kliimavöötmete peale kahe lehekülje pikkune KT.

Kairi ja Laura

Pärnu Vanalinna Põhikooli 8a kl 

27.jaanuar 2014

8 kl geograafia

Kolmapäevases geograafia tunnis kordasime me kontrolltöö jaoks. Kontrolltöö teema oli polaarne vöönd.

Kontrolltööks kordamise ajal sain ma palju paremini selgeks, mis on Arktika ja Antarktika erinevused. Nt. Antarktikas on külmem kui Arktikas ja enamus sealseid loomi/taimi elavad vees, kuna vesi on palju soojem kui õhk. Arktika on natuke soojem ning seal võib suvel ka taimi kasvada. 

Kordasime ka tundrat ning tunnis sain ma selgeks, misasjad on pingod. Nimelt on pingo mägi, mis tekib tänu veele, mis külmudes paisub ning maapinda kergitab.

Neljapäeval tegime kontrolltöö, mis koosnes 26 faktist ja ring tuli ümber tõmmata 16 õigele. Mõned faktid olid päris naljakad ja seega oli neid lihtne välistada. Nt. Jääkarud on suvel näljas, sest nad pole kohastunud ilma lumeta pinnalt toitu otsima.

 

Gerli

Surju Põhikooli 8.klass

26.janauar 2014

8 kl geograafia

Nädala esimesel tunnil vaatasime slaide soojusvööndite ja kliimavöötmete kohta ja tegime vihikusse märkmeid. Õpetaja seletas tahvlil uuesti üle, kuidas diagramme lugeda. Me panimepaika kontrolltöö ajad ja tegime töölehte. Teisel tunnil arutasime, kuhu läheme tasuta õppeprogrammile. Otsustasime minna GPS-iga orienteeruma ning planetaariumisse tähistaevast uurima. Meil oli tunnis ka 9.kl Kahro, kes vahest käib meie tundides oma teadmisi värskendamas. Õppisime ekvatoriaalset kliimavöödet, tegime tööd õpikuga ja täitsime töölehte, mida me päris valmis ei saanud ja lõpetame järgmisel tunnil.

Karl-Kristjan ja Martin
Pärnu Vanalinna Põhikooli 8b kl
13.jaanuar 2014

8 kl geograafia - parem hilja, kui mitte kunagi

Tere ka minu poolt! Olen 8b klassi õpilane Keily-Merilyn ning minu ülesanne on teiele rääkida sellest nädalast (9.12-13.12) geograafia tunnis. Alustan esmaspäevaga.

 Esmaspäeval hakkasime õppima uut osa kliimavöötmetest. Tegime erinevaid ülesandeid ning pärast pidime tegema lühikokkuvõtte. Lühikokkuvõtet tegime nii, et vaatasime atlasest erinevate linnade kliimadiagramme ning pidime lühidalt kirjeldama palju sajab ning mis kliima on. Kõik said sellega hakkama. Äkitselt helises töömeeleolus kell ja tund saigi läbi.

 Reedel oli meil teine geograafia tund. (Samal päeval oli ka minu sünnipäev) Sinna ei pidanud osad meie klassist tulema, kuna veerandi hinne oli juba kindel viis. Seal hulgas mind ei olnud ning läksin ühte töölehte parandama. Veerandi hinnet ma küll veel ei tea, aga olen kindel et läks mul ja ka teistel parandajatel hästi ja edukalt. 

 Minu poolt teile toredat detsembri jätku :)

Keily-Merilyn

Pärnu Vanalinna Põhikool 8b

13.detsember 2013

8 kl geograafia

Tunnis me täitsime töölehte. Teemaks oli pinnamoe ja kliima vastastikune mõju. Pidime märkima kontuurkaardil lumepiiri, temperatuurid, sademed, tuulealuse ja tuulepealse nõlva.
Teises tunnis tegime vihikusse konspekti. Teemadeks olid polaarne ja lähispolaarne vööde ning parasvööde.
Lisaks pidime kirjeldama tingimusi, mis mõjutavad ühe kindla koha kliimat.
Konspekti tehes saime teada, et polaarset kliimavöödet iseloomustab kuivus ja väga madal temperatuur.
Ning polaarset vöödet esineb Arktikas ja Antarktikas ning nende ümbruses.
Lähispolaarne vööde asub parasvöötme ja polaarvöötme vahel ning seal vahelduvad nii polaarsele
kui parasvöötmele omased kliimad.Parasvööde on pindalalt üks suuremaid ning see on ainus vööde,
kus on 4 aastaaega.

Laura
Surju Põhikooli 8.klass
5.detsember 2013

8 kl geograafia

Esmaspäev: Esmaspäeval tuletasime tunni alguses meelde, mis meil eelmise tunni videost meelde oli jäänud. Näiteks kui üks naine sõitis autoga mööda ekvaatorit ja siis oli tal kiiruseks umbes 1600 km/h, sest seal liigub maa kõige kiiremini. Siis vaatasime filmi edasi ja saime uut ja huvitavat teada. Näiteks seda, et korallidel on kirjas aastad. Neil on iga aasta kohta üks joon ja nende joonte vahel on veel 365 joont iga päeva kohta. Vanasid koralle uurides on välja tulnud, et kunagi olid aastad lühemad.

Reede: Reedel tuli välja, et enamus õpilastest olid kduse töölehe üksteise pealt maha teinud. Seejärel rääkisime atmosfäärist. Saime teada,et atmosfäärist kõige suurema osa moodustab lämmastik, lausa 78%. Teisel kohal on hapnik 21%. Atmosfäär on hõre gaasiline keskkond. Atmosfääril on kihiline ehitus. Saime teada ka, et hapnik on mürgine reaktiivne gaas. Räkisime erinevate gaaside tekkest ja tähtsusest. Näiteks hapnik tekib roheliste taimede fotosünteesil ja tähtis on ta hingamiseks ja põlemiseks. Tutvusime ka osooniga ja metaaniga. Metaan ajas paljusid natuke naerma.

Birgit ja Aneth

Pärnu Vanalinna Põhikooli 8b

24.november 2013

8 kl geograafia

5. novembri tunnis me uurisime graafikuid mis olid seotud temperatuuri ja sademetega - kliimadiagramme. Geograafia õpikus ei olnud just eriti head selgitust vastava osa kohta, aga õpetaja rääkis üksasjalikult sellest meile ja meie kirjutasime tähtsamad asjad vihikusse. Teises tunnipooles saime teada, mis on mandriline ja mereline kliima ning tegime ka selle osa peale töö. Töö eest saime oma esimesed punktid punkti tabelisse. Meil on sel veerandil punktide arvestus, mitte hinded. Kogutud punktid näitavad, mitu % veerandi töödest oleme ära teinud ja nii saame teada oma veerandihinde. Tunni lõpus andis õpetaja koju töölehe, mis oli sammuti merelise ja mandrilise kliima osa peale ja see jäi kodus lõpetada järgmiseks tunniks.

 

Egert ja Albert

Pärnu Vanalinna Põhikooli 8.a 

14.november 2013

8 kl geograafia

Kolmapäeval saime geograafia tunni alguses kätte oma eelmisel tunnil tehtud tunnikontrollid. Tunnikontroll oli kliimadiagrammi peale. 

Peale seda, kui õpetaja oli vead ära seletanud ja tööd kätte jaganud, hakkasime õppima aastaaegade vaheldumist. Õpetaja rääkis meile natuke sellest ja siis vaatasime videot.

Video oli inglise keeles, aga enam-vähem kõik said vist aru, kuidas see kõik toimib.

Saime teada, et kui Antarktikas on polaarpäev, siis Arktikas on polaaröö ja vastupidi. Samuti saime ka teada, et lõuna- ja põhjapöörijooned on nendel kohtadel, kus nad on, seepärast, et just selles vahemikus on päike teatud aegadel seniidis e. paistab 90 kraadise nurga all.

Neljapäeval kontrollisime tunni alguses kodutööd, mis oli põhimõtteliselt kogu klassil valesti tehtud, sest kõik vaatasid numbreid vastupidises järjekorras :) Kõik said aru, et olid vaadanud numbreid valesti, aga ainult Tanel oli see, kes ei tahtnud aru saada. Õpetaja pidi talle seda vähemalt 5 korda (kui mitte rohkem) seletama.

Peale seda õppisime, kuidas valgus maakeral neeldub ja peegeldub. Kuna see on meil füüsikas õpitud, vaatasime jooniseid, kui palju valgust neeldub maapinnal ja kui palju peegeldab. Üritasime ka ära arvata, kust peegeldab rohkem valgust. Näiteks kas rohkem peegeldab valgust maismaa või maailmameri?

Geograafia tund oli lahe, nagu tavaliselt kõik Ele tunnid :)

 

Gerli ja Janely

Surju Põhikooli 8.klass

15.november 2013

8 kl geograafia

Geograafia tundide ajal me esitasime erinevaid PowerPointe, mida oli väga huvitav kuulata. Ettekanded olid maailma suurimate järvede ja pikimate jõgede kohta. Saime nende kohta palju teada. Saime teada nt Titicaca ja Victoria järvedest ning Niiluse ja Mississipi jõgedest.
Saime nõuandeid ka selle kohta, kuidas PowerPoint esitlusi teha paremini, koostada need nii, et oleks huvitav kuulata-vaadata ning milliseid andmeid peab etsitleja teadma, kui on ettekande teinud.

Jelisaveta
Pärnu Vanalinna Põhikooli 8a kl
15.oktoober 2013

8 kl geograafia

Möödunud nädalal polnud meil ühtegi geograafia tundi. Esmaspäeval oli geograafia tunni ajal matkapäev, mille veetsime Nõmme Seikuspargis ja Teletornis. Meil oli kahjuks küll kuri bussjuht aga see eest väga tore ja kindlasti meeldejääv reis. Kõigepealt käisime Nõmme Seikluspargis, kus pidime silmitsi seisma iseenda ületamisega. Poisid, Ariett ja Heven läbisid 5 rada, seejärel terve hulk klassikaaslaseid kes läbisid 2-4 rada. See oli tõesti väga lahe ja meile väga meeldis see Seikluspark. Edasi liikusime Rocc al Maresse kus meil oli vaba aeg. Seal veetsime umbes 2 tundi. Kõik uudistasid H&M- is ning käisid ka söömas. Edasi liikusime teletorni, kus vaatasime filmi ja imetlesime kaunist kodumaad. Reisil sai palju nalja ja ma usun, et kõigil oli ka  väga lõbus.  
Reedel toimus õpetajate päev. Nagu alati on see üks väga lahe üritus. Esimene tund oli matemaatika kus lahendasime mingisuguseid ülesandeid. Teine tund oli matemaatika kus tegime TV ülesandeid. Edasi oli tööõpetus, kus valmistasime helkureid. Seal oid tegelikult väga toredad õpetajad. Selle tunni ajal surusid klassi ka meie kooli õpetajad, kes olid väga lahedalt ümber maskeerunud. Kahjuks ei saanud nii palju nalja nagu kunagi algklassides sai. Kahju oli ka see, et mina sain ainult 3 tundi koolis olla, sest edasi pidin juba jooksma balleti esinemisele. 


Laura
Pärnu Vanalinna Põhikooli 8b
7.oktoober 2013

8 kl geograafia

Kolmapäeval oli meil geograafias kontrolltöö maailmamere osa kohta. 

Tunni alguses võtsime atlased ja kordasime veel viimaste veekogude asukohti, et need hiljem kaardile õigesti märkida. 

Kontrolltöö oli suhteliselt lihtne. Oli vaja teada soolaseid veekogusid, teha õigeid valikuid, osata lugeda graafikut, teada veekogude asukohti.

Töö sai kõigil suhteliselt kiirelt tehtud ja hinded olid vist kõik positiivsed. 

Neljapäevases tunnis täitsime me kontuurkaarti. Saime võimaluse kontuurkaardil veekogude tundmise kaudu parandada kontrolltöö hinnet. Kõigepealt pidime märkima kontuurkaardi äärele kontrolltöö eest saadud punktisumma. Seejärel pidime kontuurkaardile märkima nii palju veekogusid, kui palju punkte oli meil puudu 21-st ehk maksimumpunktidest. Nt kui olid saanud kontrolltöös 19 punkti, pidid kaardile märkima vaid 2 veekogu. 

Kui olime piisavalt veekogusid kaardile märkinud, oli meie tund läbi. Nii et meie tund kestis neljapäeval vaid ca. 15 minutit, mis oli meie jaoks väga tore, sest saime palju varem koju :)

Gerli ja Laura

Surju Põhikooli 8.klass

27.September 2013

8 kl geograafia

Nii siis jälle meie. Me tegime töölehte soolsuse teemal, nagu nt mitu grammi soola on merevees 1liitri vee kohta. Siis me arutasime ja vaatasime, kas need vastused on õiged või ei ole ja miks on nii.
Siis KÕIGE PAREM ÕPS ELE mõtles meile ägeda mängu, välja mille nimi oli Kuldvillak (õp. Ele: tegelikult on see mäng ammu olemas :)). Seal oli 5 maailmamere teemat ja sealt sa järgmiselt punkte: 100, 200, 300, 400 ja 500, iga vastuse ette pidid ütlema "mis" või "kes", kui ei öelnud, siis ei saanud punkte ja siis sai teine meeskond vastata ja kui vastas õigesti, siis sai need punktid endale. Nagu on kombeks siis PROOD võidavad ja need oleme MEIE: Janely, Liisa, Laura ja Siim. Me saime 2900 punkti. Gerli, Kerttu, Eliisa, Kerli said 2700 ja Rene, Meelis ja Edward said kõige vähem. Ja siis me saime VIIED !!!
Jeiii. ;)

Janely ja Liisa
Surju Põhikooli 8.klass
20.september 2013

8 kl geograafia

8. klassid alustavad oma õpinguid veeteemal. Täpsemalt kogu maakera veestik. Esimene osa on maailmameri. Kordasime üle ilmakaared, mis suvega meelest läinud, ookeanid, mis kaardil kõik sassis ning soolase ja magevee osakaalu meie planeedil. Õppisime kaardi põhjal suuremaid meresid ja lahtesid, teame, mis on ääremeri, sisemeri ja saartevaheline meri. Oskame selgitada, miks mõnes veekogus on soolsus kõrgem ja teises pea olematu. Saime teada, et maailmamere keskmine soolsus on umbes 35 , mis tähendab, et kui võtaksime liitri puhast vett ja segaksime sinna 35 grammi soola, siis saaksime ookeanivee soolsuse. Surnumeres on soolsus eriti kõrge. Et saada aimu sellest, kui soolane on seal vesi, peaksime liitri veega segama lausa 300 grammi soola. Umbes sama palju paneb ema hakkliha kaste sisse, pea pool kilo. Estonia spa's on Surnumere bassein, milles ulpides saab tunda, kuidas on Surnumeres ujuda. Aga ettevaatust - seal on vanusepiirang, vänge sool võib osutuda kahjulikuks, kui hooletult sulistada.
Õppisime, et merevee soolsus ja temperatuur on omavahel seotud. Saime teada ka huvitava asja, et kuigi lõuna- ja põhjapoolusel on liustikud, on põhjapoolusel ehk Arktikas maailmamere vesi kõige magedam. Mäletad, miks?
Kontuurkaart on meil nüüd peaagu selge, soolsuse ja temperatuuri skaalat oskame ka kaardilt lugeda ning vee kasutuse ja tegeliku vajaduse kohta oskame rääkida küll ja veel.

Õp. Ele
13.september 2013