9 kl bioloogia

Selle nädala bioloogia tundides tegelesime luude teemal.
Teisipäevases tunnis alustasime naha töölehe kontrollimisega, mõnelt võeti tööleht ära, et seda hinnata ja Agor luges ette õigeid vastuseid kogu klassile. Sealt edasi me jätkasime 3. peatükiga ehk „Milline on luude koostis ja ehitus?“
Klass jaotati rühmadeks ning iga rühm pidi läbi lugema ühe alapealkirja ja seda pärast kogu klassile seletama, mis nende  et kodus tööd oleks vähem.
Koduse tööna oli neljapäevaks teha küsimustele vastamine ja seda vastasid suuliselt Elis ja Karel. Samal ajal selgitas õpetaja väheke pikemalt lahti vastuseid, mis nad ette lugesid. Peale koduse töö ette lugemist jätkasime luude teemaga järgmises peatükis: „Luud ja nende ühendused“. Sellega seoses vaatasime ka videot, kus üks noormees suutis oma liigeseid väänata nii, et kõik luud olid oma ühenduskohtadest lahti ja see võimaldas tal liikuda nagu selgrootu.
Leheküljel kakskümmend oleval joonisel kujutatud skeleti alusel vaatasime üle oma kehas paiknevad luud ja nende asukohad ning uurisime eraldi juurde ka selgroo joonist järgmisel leheküljel, rääkides ka sabakondist ja loomadel sabade tähtsusest ning inimeste evolutsioonist. Tunnis lahendasime töölehelt ülesande neli ja arutasime enne kella paar rida ka läbi. Ülejäänud jäi koduseks tööks.

Maris
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9.b
14.september 2013

5b kodukas

Esimesed kaks koolinädalat on läinud meeletu kiirusega. Tegelikult polegi me veel adunud, et kool käib juba täie hooga. Ikka on vee tunne nagu oleks esimesed koolipäevad. Kohe õppeaasta alguses plaanisime korraldada klassiõhtut. Selle jaoks olid osad õpilased vabatahtlikult nõus organiseerima erinevaid tegevusi. Tänaseks ei ole veel täpsemaid plaane, aga veerandi lõpu poole teeme selle klassiõhtu ära!

13 reedel valisime meie klassist 3 õpilast esindama meie klassi õpilasesinduses. Esimesena avaldas aktiivse ja tubli õpilasena soovi Kaur. Peale tema soovisid veel paljud kandideerida. Hääletasime. Tulemusena hakkavad meie klaassi õpilasesinduses esindama Kaur, Hendrik ja Kristina. Õpilasesindus (ÕE) koosolekud hakkavad toimuma teisipäeviti kell 15. Jääme lootma, et tulevastel ürituste korraldajatel jätkub jõudu neist aktiivselt osa võtta. 

13.september 2013

õp. Ele

5b loodusõpetus

VESI on meie õppeteema vähemalt 1.veerandi jooksul. Õppisime, et 97% Maal olevast veest on soolane, seega inimene seda kasutada ei saa. Ainult 3% on magevesi ja sellestki lõviosa on meile kättesaamatu, see peitub Antarktikas ja Arktikas. Artikaga oli seotud ka loodusringi tund - tähistasime maakeral polaarjooni ja märkisime jääkarude elupaiku. Hakkasime vaatama ka videosid jääkarude kohta, aga need jäid pooleli, jätkame järgmises loodusringi tunnis.
Aga veest edasi... Arutasime, milleks kõigeks inimene vett vajab, kui palju me tarbime ja kui palju vajab meie organism. Hämmastav, et ühe hamburgeri valmistamiseks kulub 2400 liitrit vett, keskmine eurooplane tarbib eneseteadmata ööpäevas umbes 300 liitrit vett. Paljude tegevuste juures saaksime tegelikult vett kokku hoida, säilitada nii enda elupaiku kui ka loodust.
Vett tähistatakse H2O. See tähendab, et vee molekul koosneb kahe elemendi aatomist - vesinik ja hapnik. H tähistab vesinikku ja neid aatomeid on kaks. O tähistab hapnikku ja seda aatomit on vee molekulis üks. Vees muide on ka hapnikku ja see satub sinna tänu veetaimedele.
Vesi on kolmes erinevas olekus:

• jää ehk tahkis, alla 0 kraadi
• vesi ehk vedelik, alates 0 kraadist
• veeaur ehk gaas, igal temperatuuril

Olekutega seoses oli vaja meil selgeks õppida sellised mõisted nagu aurustumine, kondenseerumine, tahkumine, vedeldumine. Veel saime teada, miks rannas liiv ära ei lahustu, kuigi teetassis suhkur seda ju teeb.
Inimene saab vett ka toiduga. Loeme küll, et juur- ja puuviljad sisaldavad palju vett, aga ega me ise ei usu enne, kui pole järgi proovinud. Sandra, Hendrik ja Kaur aitasid läbi viia eksperimenti, mille käigus saame teada, kui palju on kartulis vett. Selleks kaalusime kartuli ja Sandra kirjutas algkaalu üles, see oli 124 grammi. Poisid riivisid kartuli peeneks ja panime selle massi klassi kapi otsa küpsetuspaberile kuivama. Peame seda pudi vahepeal torkima ja ümber keerama, et vesi saaks välja lennelda. See tähendab, et vee molekulid aurustuvad ja kartulis olnud vesi muutub veeauruks. Kui riivitud kartulipudi on täielikult kuivaks kuivanud, kaalume selle üle ja saamegi teada, palju vett siis tegelikult kartulis on.

14.september 2013
õp. Ele

8 kl geograafia

8. klassid alustavad oma õpinguid veeteemal. Täpsemalt kogu maakera veestik. Esimene osa on maailmameri. Kordasime üle ilmakaared, mis suvega meelest läinud, ookeanid, mis kaardil kõik sassis ning soolase ja magevee osakaalu meie planeedil. Õppisime kaardi põhjal suuremaid meresid ja lahtesid, teame, mis on ääremeri, sisemeri ja saartevaheline meri. Oskame selgitada, miks mõnes veekogus on soolsus kõrgem ja teises pea olematu. Saime teada, et maailmamere keskmine soolsus on umbes 35 , mis tähendab, et kui võtaksime liitri puhast vett ja segaksime sinna 35 grammi soola, siis saaksime ookeanivee soolsuse. Surnumeres on soolsus eriti kõrge. Et saada aimu sellest, kui soolane on seal vesi, peaksime liitri veega segama lausa 300 grammi soola. Umbes sama palju paneb ema hakkliha kaste sisse, pea pool kilo. Estonia spa's on Surnumere bassein, milles ulpides saab tunda, kuidas on Surnumeres ujuda. Aga ettevaatust - seal on vanusepiirang, vänge sool võib osutuda kahjulikuks, kui hooletult sulistada.
Õppisime, et merevee soolsus ja temperatuur on omavahel seotud. Saime teada ka huvitava asja, et kuigi lõuna- ja põhjapoolusel on liustikud, on põhjapoolusel ehk Arktikas maailmamere vesi kõige magedam. Mäletad, miks?
Kontuurkaart on meil nüüd peaagu selge, soolsuse ja temperatuuri skaalat oskame ka kaardilt lugeda ning vee kasutuse ja tegeliku vajaduse kohta oskame rääkida küll ja veel.

Õp. Ele
13.september 2013

7 kl geograaafia

Lõpuks said ka Vanalinna mehed kokkuvõtte tehtud :)

Esimesel nädalal esimeses tunnis me õppisime, millist kaarti tuleb kasutada, et õigeid andmeid saaks. Me õppisime mis on: üldgegraafiline, temaatiline ja poliitiline kaart.

Teisel tunnil me õppisime, miks on kaardil mõõtkava ja kuidas seda kasutada. Me saime teada, mis on võrdlusmõõtkava, joonmõõtkava ja arvmõõtkava.

Me õppisime veel, mis on asimuut. Asimuut on kraad põhjasuuna ja otsitava objekti vahel. 

Seda kõike me õppisime esimesel nädalal.

Rasmus ja Alan
Pärnu Vanalinna Põhikool 7.b 

19.september 2013

8 kl Füüsika

Jumala põnev tund oli :) Õpetaja kirjutas tahvlile number 8 ja ta küsis kas me näeme seda enda kohalt ja me nägime, aga kui õpetaja kutsus Kerttu tahvli kõrvale siis tema sealt seda ei näinud. Nii, mida me siis teada saime? Saime seda teada, et päikesevalgus langeb otse meie õpsi laua peale ja sealt peegeldub edasi. Nii siis valgusvihud on järgmised: hajuv valgusvihk, paralleelnevalgus vihk ja koonduv valgusvihk. Ja me tegime vihikusse neid vihke. Ja langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga! Kuna meil oli kaks tundi siis esimene tund me õppisime ja teine tund me jälle õpisime ning tunni lõpus me tegime peegeldumise peale töö. Jee ma sain selle töö 4 , aga Liisa põhimõtteliselt ei jaganud seda teemat kohe ära ja ei jõudnud ära teha ja sellepärast saigi 3. Ja siis kõik olid jumala prood, ISEGI Meelis sai 5 ja Tanel ja Rene ja Siim ja Laura ja Gerli ja Kerttu ja üle jäänud said nelja peale Liisa.
Aga jah, seda oli päris põnev kirjutada. :)

Liisa ja Janely
Surju Põhikooli 8.klass
13.september 2013

Ele kooliblogi

Selle blogi ainete õpetaja on Ele ja selle blogi sisu loovad õpilased ise. Eelnevalt kokkulepitud ajakava alusel kirjutavad õpilased kokkuvõtteid nädala ainetundidest. Eesmärke selleks tegevuseks on 3.
1) Need, kes on puudunud, saavad sisukate kirjutiste puhul ülevaate sellest, mida teised on tunnis teinud.
2) Õpilased, kes tekste kirjutavad, kordavad teemad nii ka ise uuesti läbi.
3) Vanemad, kes soovivad rohkem infot, kui konkreetne ja napisõnaline e-kool annab, saavad selle blogi kaudu samuti infot sellest, mida õpilased tundidest räägivad ja oma sõnadega annavad edasi teadmisi, mida õppisid.

Tahtejõulist kooliaasta jätku!
Õp. Ele