13 reede klassiõhtu

Meie 2. veerandi klassiõhtu toimus 13.detsembril, pimedal ajal ja 13.reedel. Nii nagu ma ütlesin, läheb minul alati 13-ndatel kuupäevadel hästi. Sel korral oli meid kohal rohkem, kui esimesel korral ning vabadust anti meile ka rohkem. Pildid siin ja videod youtube'is räägivad enda eest.

http://www.youtube.com/channel/UCekMtptOnCYXyAGYRNvei1g

õp. Ele

8 kl füüsika

Tänased füüsika tunnid algasid nii, et õpetaja tuli klassi ja küsis meilt, mis me tegime eelmistel tundidel, me näitasime ja tuli välja, et direktor oli meile teemat valesti õpetanud. Siis hakkasime me seda teemat uuesti õppima ja läbi tegema, kuni kõik aru said, mis tuleb teha. 
Teemaks oli kiiruse kujutamine graafikul. 
Teises tunnis tegime selle teema peale tunnika ja paljud ei saanud sellest ikka aru ja siis õpetaja palus nendel, kes aru said, teisi ka aidata, kuni kõik aru said. Me õppisime nendes tundides, kuidas teha kiiruse graafikuid.

Tanel
Surju Põhikooli 8.klass
4.detsember 2013

9 kl bioloogia

Teisipäeval kordasime üle seedeelundkonna funktsioonid ja erinevad osad. Tunni lõpupoole tegime väikese tunnikontrolli, mis oli väga naljakas, sest osad vastusevariandid olid väga koomilised. Näiteks oli ühe küsimuse vastusevariant: Selleks, et sind paremini ära süüa. Nii lõbusat tööd pole mul varem olnud. Terve klass naeris koos õpetaja Elega.

Neljapäeva hommikul oli aga küsimustele vastamise aeg. Pidime vastama kõikidele sinistele ja peatüki lõpus olevatele küsimustele erituselundkonna kohta. Tunni lõpus võttis õpetaja Ele nende tööd ära, kelle veerandi hinne kahe hinde vahel oli. Sellel nädalal õppisin väga palju seede- ja erituselundkonna funktsioondest ja osadest.

Kätriin
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c kl
8.detsember 2013

9 kl geograafia

Esmaspäeval (2.12.2013) toimus meil geograafia arvutiklassis. Me hakkasime tegema powerpointe õpetaja etteantud teemadel. Arvutite taga istusid 3-4 liikmelised grupid, kes otsisid infot antud teema kohta ja panid kokku ettekandeid. Teemadeks olid:
1) keskkonnaga tegelevad asutused
2) looduskaistealad ja nende klassifikatsioon
3) muld- ja taimkate
4) loomastik
5) keskkonna seadused
6) looduskaitse seadused
 
See tund läks kiiresti ja tervet ettekannet osad valmis ei jõudnudki. Kuid kõik said palju uut ja huvitavat teada otsitud teemade kohta.
Reedel (6.12.2013) tegime tunnis midagi viktoriini sarnast. Moodustasime viis rühma, iga rühm pidi õpiku abil moodustama 5 küsimust, mida ta teistelt rühmadelt küsis. Teemaks oli põhjavesi ja sood. Kõik olid teinud ilusti erinevaid küsimusi, kuid osad ka kattusid. Kõik said vastavalt õigesti vastatud küsimustele hinde. Saime uusi teadmisi põhjavee ja allikate kohta, kust tuleb meie joogivesi ja kuidas kaitsta soid ja rabasid. Lisaks saime kinnitust ka vanadele teadmistele.

Karoliine ja Kätriin
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c kl
8.detsember 2013

8 kl geograafia

Tunnis me täitsime töölehte. Teemaks oli pinnamoe ja kliima vastastikune mõju. Pidime märkima kontuurkaardil lumepiiri, temperatuurid, sademed, tuulealuse ja tuulepealse nõlva.
Teises tunnis tegime vihikusse konspekti. Teemadeks olid polaarne ja lähispolaarne vööde ning parasvööde.
Lisaks pidime kirjeldama tingimusi, mis mõjutavad ühe kindla koha kliimat.
Konspekti tehes saime teada, et polaarset kliimavöödet iseloomustab kuivus ja väga madal temperatuur.
Ning polaarset vöödet esineb Arktikas ja Antarktikas ning nende ümbruses.
Lähispolaarne vööde asub parasvöötme ja polaarvöötme vahel ning seal vahelduvad nii polaarsele
kui parasvöötmele omased kliimad.Parasvööde on pindalalt üks suuremaid ning see on ainus vööde,
kus on 4 aastaaega.

Laura
Surju Põhikooli 8.klass
5.detsember 2013

Ole oma kehas õnnelik - 9c bioloogia töö 1.

Ole oma kehas õnnelik

Pärnu Vanalinna Pk 9c klass

Karoliine, Chrystal, Marten, Karl, Joosep

Ma arvan, et ei ole ühtegi inimest maailmas, kes oleks oma kehaga 100% rahul kogu aeg. Meil kõikidel on nö „musti päevi“ kus kõik läheb lihtsalt valesti ja iga asi tundub hullem, kui see tegelikult on.  See on normaalne. Inimeste tuju muutub paremaks ja kõik tundub positiivne jälle. Kahjuks ei ole kõik nii kerge. Vahepeal võib enda ja oma keha vihkamine süveneda ja muutuda koguni söömishäireks. Kaks kõige tuntumat söömishäiret on buliimia ja anoreksia.

Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on kontrollimatu. Söömissööstule järgneb tavaliselt häbitunne ja hirm minna paksuks. Sööstuna söömist võidakse kasutada selleks, et toime tulla tugevate tunnetega nagu viha, meeleolu langus, kurbus, pinge.

Anoreksia algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit, mis on alla 17-ne.

Üks levinuim väärarvamus on, et inimesed valivad ise söömishäirete all kannatamise tee. Mitmed inimesed julgevad sõna võtta millegi sellise kohta, mida inimesed ise kontrollida ei saa. Ennast põhjendatakse  enamasti nii: „Ma ei saa aru miks inimestel on vaja ennast näljutada? Ainuke põhjus miks söömishäired tekivad on sellepärast, et inimesed on laisad ja ajavad endale iga päevaselt rämpsu näost sisse.“  Muidugi ei vasta see kibestunud inimeste poolt välja mõeldud teooria paika. Inimesed ei vali endale ise söömishäiret. Söömishäire ei ole haigus, millesse inimene nakatub, kuna ta on laisk ja ei viitsi käsi pesta. Söömishäire on häire, mida inimene ei saa ise kontrollida. Söömishäire süvenemiseks on mitu erinevat tegurit.

Esiteks võib see olla kinni geneetikas. Teadlased on leidnud kromosoone inimeste DNA’s mis soodustavad söömishäire teket.

Teiseks (samamoodi nagu teiste vaimsete häiretega, näiteks depressioon) ei pruugi inimese ajus olevad kemikaalid olla tasakaalus, mis võivad ka söömishäire teket soodustada.

Kolmandaks on söömishäirete tekkeks  suur mõju inimese psühholoogial. Madal enesehinnang, depressioon, perfektsionism-  soodustavad kõik söömishäirete teket.

Neljandaks põhjuseks on inimest ümbritsev keskkond. Perekonna probleemid, tegevused mis pööravad tähelepanu inimese füüsilisele vormile(jooksmine, võimlemine, aeroobika jne), kiusamine ja narrimine – kõik on söömishäirete tekkimise üheks põhiliseks põhjuseks.

Viiendaks põhjuseks võib lugeda kultuuri ja meedia. Pidevalt näidatakse telekast saateid, kus kõik tegelased on saledad. Eesti supermodelli saates öeldakse niigi piitspeenikesele tüdrukule, et ta peab kaalust alla võtma. Internetis on erinevatel saitidel reklaamid, mis õhutavad igasuguseid imedieete ja kaalulangetamist. Üleüldse promotakse ebarealistlike kehakujude ideaalsust ning proovitakse selgeks teha, et kui sa teatud moodi välja ei näe pole sul üldse mingit põhjust elada.

Teine väärarvamus, mis on väga palju levinud on see, et see pikaajaline ja eluohtlik häire kimbutab ainuld tüdrukuid. Loomulikult on see vale. Nagu iga teinegi vaimnehäire esinevad söömishäired nii tüdrukutel kui poistel. Kuna söömishäireid ja nende ohtlikkust  kajastatakse niigi harva meedias võib see inimesed segadusse ajada ja panna nad arvama, et ainult neiud tunnevad oma keha pärast häbi.

Söömishäirete ennetamiseks kui sellisest häirest ülesaamiseks on kõigeolulisem toetus. Igal tingimusel tuleb olla oma sõbra, tuttava, võibolla isegi vihavaenlase kõrval... Me keegi ei taha kellegile halba ja selleks tuleb toetada ja pakkuda tuge. Kuid toetamine ja haletsemine on kaks eri asja, ärgem seda unusta. Haletsemine võib tekitada veelgi suuremaid draamasid: lõikumine, anoreksia, enesetapp.

Ma olen palju näinud kuidas inimesed vihkavad oma keha ning näljutavad ennast. Mina arvan, et toit on liiga hea asi, et seda raisata. Inimene peab olema õnnelik selles kehas mis on talle antud. Aga kui inimene ei ole õnnelik, siis tuleb vaeva näha. Kõvasti trenni teha, õieti toituda ning vältida stressi. Inimesed peaksid kontrollima ennast. Kõigil on võimalus saada ilus keha. Sõna ''ilus'' saab vaadata mitme nurga alt. Mõnele on ilus see mis teistele ei meeldi ning vastupidi. Inimesed ei tohiks tähele panna, mida teised neile ütlevad ja tarbima liha ja köögivilju mõlemat, et saada kätte vajalikud vitamiinid ning toitained. Ainult köögiviljade söömine ning näljutamine ei ole tervislik ja võib su kiiresti mulda viia.

Vältimaks buliimia ja anoreksia ohtu, tuleb süüa mõõdukalt ja tunda end hästi just nii nagu sa oled. Väga hea oleks, kui inimene kes tahab olla heas füüsilises vormis ja, et ta tunneks end vaimselt hästi, võiks endale koostada või lasta teha endale sobiv toidukava ja treening plaan, millest ta lähtub. Sport ja õige toitumine tagavad sulle hea suurepärase vaimse tunde, sa ei ole väsinud, ei tunne ebamugavust ja ei häbene end teiste ees kui sa tunned ennast oma kehas mugavalt ja eneskindlalt. Tihti peale on olukordi kus inimesed ei suuda järgida oma toitumise ja treening plaane ja ala tihti kipuvad nad magusa ja rämpsu kallale, seda võib endale maksimum 2 korda nädalas luba, kuid mitte rohkem. Toitumiskavad peaksid rohkesti sisaldama valgurikkaid ning juur- ja puuvilja tooteid. Süüa võiks päevas keskmiselt 4-5 korda, siis töötab keha regulaarselt ja ei tunne nälga. Treenida tuleks ka end vähemalt 2 korda nädalas ja korralikult. Kui järgida neid meetodeid ei peaks inimene tundma ennast ebamugava ja ülekaalukana.

Kindlasti aitab söömishäireid vältida, kui me kaotame ära igasugused haiglaslikud põhimõtted, millest alatihti püütakse kinni hoida. Kas tüse olemine on tõesti kõige hullem asi, mis inimene saab olla? „Ükskõik see kasvatamatus ja ebaviisakalt käitumine. Jumala eest, et inimene paks ei ole.“ Millegi pärast lähtuvad inimesed sellisest põhimõttest. Ma arvan, et me peaksime pöörama rohkem tähelepanu sellele, mis inimese sees on mitte väljas. Samuti peaks hakkama ka meedias kajastama rohkem erinevaid kehakujusid ja neid positiivsest valgusest näitama.

Kokkuvõtteks ütlekski,  et söömishäiretega võitlemine on üks pikk, kurnav ja eluohtlik tee, millest kahjuks kõik inimesed ei tulegi välja. Ainuke võimalus,  mis aitab 100% söömishäireid vältida on iseennast armastada just sellisena nagu sa oled. Kui sina või keegi sinu tuttavatest kannatab mõne söömishäire all, siis palun otsige abi ja olge paranemisel neile toeks, sest jagatud mure on alati pool murest. Olge õnnelikud!

9 kl bioloogia

Eelmine nädal toimusid meil tunnid esmaspäeval (25.november) ja teisipäeval (26.november). Esmaspäevaks oli meil vaja kirjutada rühmades filmisüžee "Ole oma kehas õnnelik". Filmisüžee või jutustus ennetamaks noorte neidude seas buliimia ja anoreksia teket. Lisaks õppisime nende kahe tunni jooksul teemat "Seedeelundkonna ehitus ja talitlus". Saime teada, et seedeelundkond on tähtis, sest see lõhustab toidu väikesteks tükkideks. Seedimine algab suust ehk suuõõnest, edasi liigub neelu ja söögitorru, edasi makku, seejärel lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad kaksteistsõrmikus, siis lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine peensooles, jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse ja viimaseks eemaldatakse tahked toiduained päraku kaudu. Veel saime teada, et toit võib minna hingetorusse kui samal ajal söömise kõrvalt rääkida või aevastada. 

Karoliine
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9c
1.detsember 2013